Leelo Laurits ja Kert Grünberg “Vanaemade lood”
“Vanaemade lood”
Koostanud Leelo
Laurits ja Kert Grünberg.
Pilgrim, 2007. 170 lk.
Vaieldamatult üks aasta armsamaid ja liigutavamaid raamatuid, heas
mõttes pisarakiskuja ning suurepärane jõulukink. Kui
kinkeraamatud kipuvad olema lihtsustavad või kommertslikud, siis see
siin on kindlate rakmetega hea maitse vankris, juhiks vanad head
üldinimlikud väärtused ja vormiks Peeter Lauritsa šeff
seepia. Eri autorid (muuhulgas Kivisildnik, Aapo Ilves, Rein Pakk, Hille Karm,
Urmas Vadi, Kauksi Ülle) pajatavad oma vanaemadest, viies lugeja memmede
kaudu ka oma hinge ja lapsepõlve taga-aedadesse, ning loomulikult ka
kadunud aegade võluvalusse.
Raamatu keskel saab sõna
ka süüdimatu lapsesuu – umbes 10aastased autorid kirjutavad oma
tänapäeva vanaemadest, sellest, kuidas memmed ei oska
cd-mängijat kasutada või ausalt kaarte mängida, kuid
õnneks oskavad teha klimbisuppi ja pannkooke. Vahelduvad nukrad ja
naljakad toonid – Aapo Ilves räägib, kuidas tema sitke memm
juba 25 aastat tagasi endale kirsturiided välja valis; Rein Pakk meenutab,
kuidas tema vanaema ainsana naeris, kui orangutan loomaaias külastajaid
oma pabulatega loopima hakkas; Jaan-Eik Tulve jutustab, kuidas tema alati
delikaatne vanaema taksojuhti paarsada meetrit enne koju jõudmist
manitses, et “nüüd oleks küll juba aeg hakata vaikselt ka
pidurdamise peale mõtlema”.
Kõige hingeminevam
on aga Leelo Lauritsa meenutus oma vanaema viimsetest hingetõmmetest,
milles elu ja surm kohtuvad sirmikutega.