Romaanis satub sellisesse laagrisse noor naine, kes ei allu ülekuulamistele, kes üritab põgeneda, ründab ohtlikult ja salakavalalt, kuid äratab välikohtunikus huvi. Kohtunik on tuntud kirjanik, mingi segu hääbuvast humanismist ja värrastuvast künismist. Teda huvitavad pusled. Algab mäng, millesse on haaratud ka üks jääger, kes küll päästab naise elu, ent toob ta siis surmalaagrisse. Väga palju põnevat dialoogi, väga reljeefsed karakterid (Lander on teinud eeltööd, leidnud põnevaid ajaloodokumente, viiteid teostest jne, kuid Riigiarhiivist on laagridokumentatsioon kadunud). Laager asub hullumajas ja seal on üks tühja fotoaparaadiga hullust teenija, kes nimetab laagriasukaid kummitusteks.

Romaan on üpris õudne, aga väga kergesti loetav, täiesti tipptasemel. Lõpp on kuidagi kinolikult lääge. Kolmikust kaks surevad (mehed: üks alandatuna, teine kangelasena). Naine vingerdab välja ja lapsendab punaväelaste poja - puhh.