“Paljaks kooritud. Kikivarvul mööda ökoelu

takistus­riba”

Tõlkinud Tiia Falk ja Epp Petrone.

Kunst, 2007. 336 lk.


Kui Eestis on ökoloogiline ellusuhtumine teadvustatud enamasti prügi korjamise, purkide poodiviimise ja ehk mahetoodangu tasandil, siis Leo Hickmani raamatust saab pildi sellest, mille ees seisab tavaline arenenud tarbimisühiskonna inimene, kui püüab tegelikult elada eetilist ja keskkonnasõbralikku elu.


Lugu on üles ehitatud nii, et minategelane (kellel on naine ja imik) laseb oma koju eetika audiitorid, kes siis vaatavad üle tema elulaadi ja annavad juhiseid, kuidas tuua oma ellu muutus. Audiitorid vaatavad üle kõik alates vannitoast ja köögikapist kuni remonditööde ja hobideni, ning revideerivad kõiki eluharjumusi. Nõuanded on seinast seina – soovitatakse eelistada hooajalist ja mahetoodangut, loobuda ühekordsetest pabermähkmetest ja kodukemikaalidest, kriitilise pilguga suhtuda oma kodumasinatesse, k.a auto ja arvuti.


Jutt on eneseirooniline ja lõbus, ehkki raamatu sõnum on kokkuvõttes üsna kurb: pöörde tegemine oma harjumuspärasesse elulaadi on keerulisem, kui esmapilgul näib, ning kui tegelikult võtta ette keskkonnasäästlik elu, tuleks sellega tegelemisse panustada päris palju aega ja energiat. Paljudel meil selleks tahet jätkub?