Logelemisest, joomisest, inimsuhetest postfüüsilises maailmas
Sip€lga 14 „Traplaif“
8/10
Meil on siin varsti juba postfüüsiline elu. Seks ei huvita siin enam kedagi, kakelda saad telefonis ja muss ning muu meelelahutus asub kusagil pilves. Muul juhul oleks meil keskturu putkas juba ammu müügil Poola piraatfirma kassett „the best of nublu“!
Aga nüüd siis CD meie ühelt tuntumalt träpparilt. Õnneks paraja pikkusega (20+ minutit) ja õnneks pole tema jutt ainult sellest, et ta on träppar.
Teemadeks on põhiliselt logelemine, joomine ja inimsuhted, sekka veereb ka mõni Xanax. Aga riimid on – kas tohib nii öelda? – muhedad. Viisakad, leidlikud, vaimukad. See on nagu kerge pohmamuusika ja pohmakas pole tingimata eilsest, vaid mõnel puhul, tundub, tervest täiskasvanuelust.
Naisi peletav (samas äkki isegi meelitav) slacker-hümn „Tipsudieet“ on minu lemmik. „Usain Bolt“, joomamaraton, milles teeb kaasa Genka, oleks äkki kõige lõbusam siin plaadil, kui poleks paari minutit seal lõpus.
Paar aastat tagasi, Raadio 2 saate „Nestor ja Morna“ esimeses SoundCloudi- ja träpi-erisaates ütlesin, et see on uus punk. Nagu oli käepäraste vahendite ja endavanustele midagi ütlevate sõnadega tähtis nii see päris punk kui ka päkapikudisko ja nüüd siis see. Ja Sip€lga 14 toob meid ringiga tagasi. Plaati lõpetav „Pikk tee“ heidab kõrvale kõik seni kuuldud maitsekad kontrabassid ja saksofonid ja träpitirinad, haarab kitarri ning kõlab, nagu King Krule esitaks Kojamehe laule. Rännakuid Sveta Baari või Levikasse. Miks mitte!
