Lootuse puudumine võtab inimeselt julguse

Marko Mägi kirjutab Charles Bukowski eestindatud raamatust „Faktootumit“.

Kirjanik Charles Bukowskile (1920–1994) meeldisid alkohol, naised, traavivõistlused, poks ja klassikaline muusika. Ilukirjanduse kirjutamise kõrval pidi ta rahateenimiseks tegema talle ebasobivaid, tüütuid ja isegi ohtlikke töid. Tegelema autovaruosadega, naistekleitide pakendamisega ja turnima kõrgustes raudteeliiprilt liiprile. Selliseid töid talle teha ei meeldinud.

Bukowskit on ka enne äsja ilmunud „Faktootumit“ päris palju eestindatud. Hea, sest Bukowski on huvitav kirjanik. Ta oli üsna kange perssesaatja tüüp. Inimeste ebasiirus käis talle närvidele ja ta nägi selle teravalt läbi.

Bukowskil on särav oskus inimesi iseloomustada ehk paika panna lause või paariga. „Faktootumis“ kontoritüdruk Mary Lou kohta: „Ta oli ühtaegu meeleheitlik ja valiv ning teatud moel ilus, aga ta elus ei toimunud päris nii palju, et ta oleks võinud saada selleks, kelleks end pidas.“