Sugudevahelisele olelusvõitlusele pühendatud Ludacrisi seitsmes heliplaat hiilgab totaalse ebaseksikusega. Muusikaliselt kuiv ja elutu jändrik, milles ägisevatest ja väänlevatest helidest on ainsad kõlaliselt mingisugustki värskust pakkuvad mõnede naisterahvastest külalisesinejate hääled – tõusev täht Nicki Minaj ja Lil Scrappy. Kui need õnnestuks ka pintsettidega siit välja tõsta, ega nende tühipaljaste häältega pole suurt peale hakata. Prõmpivad rütmid, väga inetud süntesaatorisaundid, hõu-hõu!-räppimine, aeg-ajalt mõned pehmejoonelisemad paigad. Jämedalt öeldes on “Battle of the Sexes” justkui Ameerika muusika vaste Euroopas möllava Scooteri muusikale. Mõistagi leidub rajumaid ja agressiivsemaid näiteid Scooteri kõrvale kui Ludacrisi uus teos, kuid ideepank on umbes sama suur. Tõeline Ludacrisi – kellel on üks ägedamaid räpparihääli – hääle ja tegelaskuju raiskamine. 2