Mis nüüd juhtus?

Midagi ebatavalist.

Lavale loivab pikka kasvu mees. Pikad sirged heledad juuksed on keskelt lahku kammitud. Techno-lõikega päikeseprillid ees. Jalas puuvillased dressipüksid, ülakeha paljas. Ta on atleetlik, reljeefse muskulatuuriga.

Ta seisab valgusvihus, hoiab kõhu ligi mikrofoni ja algab lugu – aeglaselt löövad üksikud klaveri­akordid. Kohe, kui rütm sisse tuleb, hakkab ta madalal kähedal häälel tasaselt räppima. Peagi teeb ka laulvaid häälitsusi, haarab julgelt kõrgeid noote ja mõne aja pärast juba laulabki falsetis, kui lugu seda nõuab.

„Kuna mul pole muusikatausta,“ ütleb Lukamon, „siis tänu sellele julgesin katsetada: lugusid välja anda ja end räpparina esitleda."

Lukamoni jutust tuleb veel kahel korral välja, kuidas teda on tõuganud artistiks saama muusikalise tausta puudumine. Kui kerkis esile Soundcloudi räpp, kui ta jälgis nublu fenomeni (nublu on ta aasta noorem koolivend), sai ta aru, et muusika tegemiseks ei pea olema ­muusik. Ja kui ma räägin talle, et ta laulab Soundcloud räppari kohta väga julgelt, ka kõrgemates registrites, vastab ta: „Siin on palju algaja õnne. Mind on ülipalju toetanud see, et ma ei

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: