Luure Keskagentuuri loomine
Näitleja Robert De Niro on lavastanud oma teise filmi
“Hea karjane” (pärast “A Bronx Tale’i”,
1993). See on asjatundlik ülevaade USA Luure Keskagentuuri loomisest
alates Teisest maailmasõjast kuni Kuuba-vastase invasiooni
äpardumiseni Sigade lahes 1961. Veidi pikk (167’) ja aeglaselt
kulgev film on siiski hästi dramatiseeritud ajalugu.
Film teeb sageli
tagasivaateid. Ta algab Sigade lahega ja läheb tagasi 1939. aastasse, mil
Yale’i ülikooli üliõpilane Edward Wilson (Matt Damon)
pühitsetakse tulevaste riigijuhtide salajasse vennaskonda Pealuu ja
Säärekondid (Skull&Bones)
Luuleandega ausameelne ja korralik
üliõpilane Wilson köidab FBI agendi tähelepanu. Tema
jaoks hangib Wilson tunnistused oma lemmik-kirjandusõppejõu
natsimeelsuse kohta. Sellest isamaalisest teost, mis toob ohvriks isiklikud
suhted, algab Edward Wilsoni pikk luurekarjäär.
Edward on
napisõnaline ja ilma huumorimeeleta. Kuid ta on maailmale avatud,
idealistlik, laitmatu reputatsiooniga. Tema värbab kindral Sullivan (De
Niro) Strateegilise Teenistuse Ametisse (Office of Strategic Service), mis oli
Luure Keskagentuuri eelkäija. Wilson koos kaaslastega osutub maailma
võimsaima salaagentuuri üheks loojaks.
Wilsoni idealism
muidugi mõraneb, kuna luuretöö iseenesest nõuab
silmakirjalikkust ja kahepalgelisust. Tema kahtlustav iseloom sobib
külma sõja paranoialikku maailma.
Wilsonist saab agentuuri
operatiivtöötaja, kes peab kahevõitlust oma vastastega KGBst.
Tuleb võtta seisukoht nõukogude ülejooksiku Valentini suhtes
ja saada teavet oma KGB teisikust Odüsseusest.
Perekonnast Wilson
võõrdub, ta töötab sõja ajal Euroopas ja
näeb oma poega Edward Wilson juuniori esimest korda, kui see on
kuueaastane. Kuid täiskasvanuks saanud ja samuti lõpetanud
Yale’i ülikooli, astub poeg isa jälgedes.
Nagu selgub, on
Robert De Nirot luurevärk alati huvitanud. Sõber tutvustas De Nirot
CIA veterani Milt Beardeniga, kellest sai filmi konsultant. Afganistanis
1980ndatel CIA operatsioone juhtinud Bearden tutvustas De Nirole luuremeetodeid
Euroopas ja Aasias. Nad tegid isegi reisi Moskvasse. Bearden, kes on CIAst
kirjutanud mitu raamatut, varustas De Nirot USA luuretöö detailidega
ja samas hoidus praegusi agente hädaohtu sattumast. “Minu reegel
on,” ütles Bearden, “ära tee midagi, mis teeb kellelegi
kahju või seab kellegi hädaohtu. Ja ära tee midagi, mis teeb
mõnele, kes veel praegugi seda tööd teeb, tegevuse
raskemaks.”
Stsenarist Eric Roth (“Forrest Gump”,
“Insaider”, “München”) kirjutas algul
spioonipõneviku stsenaariumi varasematest aegadest, kui olid huvitunud
De Niro ja Bearden, kuid peagi jõuti kokkuleppele. “Huvitusin
CIAst ja selle kujunemisest. Agentuuris oli algul 17–18 inimest, ja
tänaseks on seal töötajaid 29 000. Uurisin inimesi, kes
läksid CIA algusaegdel sinna tööle, ja kust nad tulid.
Harilikult oli see Yale ja Pealuu ja Säärekontide vennaskond. Pea
eranditult valged ja kõrgklassi päritolu, arvatavalt parimad ja
säravaimad ajud, mida USA võis pakkuda.”
Sellesse
ülisalajasse vennaskonda, mis seab ka eesmärgiks valida endi hulka
tulevasi maailmavalitsejaid, kuuluvad praegune USA president George W. Bush,
tema isa, endine president Georg Bush (kes juhtis CIAd enne presidendiks
saamist), tema isaisa Prescott Bush, ka Bushi vastaskandidaat 2004. aasta
valimistel John Kerry.
Vastuluurejuhi ametis oleva Edward Wilsoni
kohustuste hulka kuulub ka KGB töömeetodite uurimine. “Maailm
oli polariseerunud. Olid USA ja NSVL. Hru&scar
on;tšov ütles: “Me matame teid maha.” Ja meie
ütlesime: “Vaatame parem, mis sellest välja tuleb. 1945.
aastast hakkas Ameerika impeerium kasvama.”
Filmi peategelasel on ka
prototüüp: James Angleton.
Pole üllatuseks, kui saame
teada, et Robert De Niro, kes ise mängib ameerika kindralit Sullivani
(prototüübiks Strateegilise Luure Ameti loonud Wild Bill Donovan),
seadis endale eeskujuks Al Pacino filmis “Ristiisa 2”. Francis
Coppola, kes on filmi üks produtsente, kavatses “Head karjast”
kunagi ise lavastada.
Kuid Robert De Niro pole lavastamisel leidnud
õiget rütmi. Ka on peategelase kinnist natuuri raske avada. Ning
tundub, et nii lavastaja kui ka stsenarist on jäänud kahevahele:
teevad nad põnevikku kindlal ajaloolisel põhjal või
ajaloofilmi, mis läbi põimitud seiklustega.
Siiski on tegemist
mahuka poliitilise filmiga, ütleme siis, et noore Costa Gavrase
vaimus.
CIA, Central Intelligence Agency
USA luureinstitutsioon, loodud 18. septembril 1947 valitsuse luureagentuuride töö koordineerimiseks. Praegune direktor kindral Michael V. Hayden. Politseivõimu tal ei ole, annab aru presidendile.
Töö salajasuse astmed (nagu meilgi):
• täiesti salajane
• salajane
• konfidentsiaalne
• piiratud