KURSUSEVENNAD YALE’I ÜLIKOOLIST: Tulevane CIA direktor Richard Hayes (Lee Pace) ja vastuluurejuht Edward Wilson (Matt Damon).

Näitleja Robert De Niro on lavastanud oma teise filmi “Hea karjane” (pärast “A Bronx Tale’i”, 1993). See on asjatundlik ülevaade USA Luure Keskagentuuri loomisest alates Teisest maailmasõjast kuni Kuuba-vastase invasiooni äpardumiseni Sigade lahes 1961. Veidi pikk (167’) ja aeglaselt kulgev film on siiski hästi dramatiseeritud ajalugu.
Film teeb sageli tagasivaateid. Ta algab Sigade lahega ja läheb tagasi 1939. aastasse, mil Yale’i ülikooli üliõpilane Edward Wilson (Matt Damon) pühitsetakse tulevaste riigijuhtide salajasse vennaskonda Pealuu ja Säärekondid (Skull&Bones)
Luuleandega ausameelne ja korralik üliõpilane Wilson köidab FBI agendi tähelepanu. Tema jaoks hangib Wilson tunnistused oma lemmik-kirjandusõppejõu natsimeelsuse kohta. Sellest isamaalisest teost, mis toob ohvriks isiklikud suhted, algab Edward Wilsoni pikk luurekarjäär.
Edward on napisõnaline ja ilma huumorimeeleta. Kuid ta on maailmale avatud, idealistlik, laitmatu reputatsiooniga. Tema värbab kindral Sullivan (De Niro) Strateegilise Teenistuse Ametisse (Office of Strategic Service), mis oli Luure Kesk­agentuuri eelkäija. Wilson koos kaaslastega osutub maailma võimsaima salaagentuuri üheks loojaks.
Wilsoni idealism muidugi mõraneb, kuna luuretöö iseenesest nõuab silmakirjalikkust ja  kahepalgelisust. Tema kahtlustav iseloom sobib külma sõja paranoialikku maailma.
Wilsonist saab agentuuri operatiivtöötaja, kes peab kahevõitlust oma vastastega KGBst. Tuleb võtta seisukoht nõukogude ülejooksiku Valentini suhtes ja saada teavet oma KGB teisikust Odüsseusest.
Perekonnast Wilson võõrdub, ta töötab sõja ajal Euroopas ja näeb oma poega Edward Wilson juuniori esimest korda, kui see on kuueaastane. Kuid täiskasvanuks saanud ja samuti lõpetanud Yale’i ülikooli, astub poeg isa jälgedes.
Nagu selgub, on Robert De Nirot luurevärk alati huvitanud. Sõber tutvustas De Nirot CIA veterani Milt Beardeniga, kellest sai filmi konsultant. Afganistanis 1980ndatel CIA operatsioone juhtinud Bearden tutvustas De Nirole luuremeetodeid Euroopas ja Aasias. Nad tegid isegi reisi Moskvasse. Bearden, kes on CIAst kirjutanud mitu raamatut, varustas De Nirot USA luuretöö detailidega ja samas hoidus praegusi agente hädaohtu sattumast. “Minu reegel on,” ütles Bearden, “ära tee midagi, mis teeb kellelegi kahju või seab kellegi hädaohtu. Ja ära tee midagi, mis teeb mõnele, kes veel praegugi seda tööd teeb, tegevuse raskemaks.”
Stsenarist Eric Roth (“Forrest Gump”, “Insaider”, “München”) kirjutas algul spioonipõneviku stsenaariumi varasematest aegadest, kui olid huvitunud De Niro ja Bearden, kuid peagi jõuti kokkuleppele. “Huvitusin CIAst ja selle kujunemisest. Agentuuris oli algul 17–18 inimest, ja tänaseks on seal töötajaid 29 000. Uurisin inimesi, kes läksid CIA algusaegdel sinna tööle, ja kust nad tulid. Harilikult oli see Yale ja Pealuu ja Säärekontide vennaskond. Pea eranditult valged ja kõrgklassi päritolu, arvatavalt parimad ja säravaimad ajud, mida USA võis pakkuda.”
Sellesse ülisalajasse vennaskonda, mis seab ka eesmärgiks valida endi hulka tulevasi maailmavalitsejaid, kuuluvad praegune USA president George W. Bush, tema isa, endine president Georg Bush (kes juhtis CIAd enne presidendiks saamist), tema isaisa Prescott Bush, ka Bushi vastaskandidaat 2004. aasta valimistel John Kerry.
Vastuluurejuhi ametis oleva Edward Wilsoni kohustuste hulka kuulub ka KGB töömeetodite uurimine. “Maailm oli polariseerunud. Olid USA ja NSVL. Hru&scar on;tšov ütles: “Me matame teid maha.” Ja meie ütlesime: “Vaatame parem, mis sellest välja tuleb. 1945. aastast hakkas Ameerika impeerium kasvama.”
Filmi peategelasel on ka prototüüp: James Angleton.
Pole üllatuseks, kui saame teada, et Robert De Niro, kes ise mängib ameerika kindralit Sullivani (prototüübiks Strateegilise Luure Ameti loonud Wild Bill Donovan), seadis endale eeskujuks Al Pacino filmis “Ristiisa 2”. Francis Coppola, kes on filmi üks produtsente, kavatses “Head karjast” kunagi ise lavastada.
Kuid Robert De Niro pole lavastamisel leidnud õiget rütmi. Ka on peategelase kinnist natuuri raske avada. Ning tundub, et nii lavastaja kui ka stsenarist on jäänud kahevahele: teevad nad põnevikku kindlal ajaloolisel põhjal või ajaloofilmi, mis läbi põimitud seiklustega.
Siiski on tegemist mahuka poliitilise filmiga, ütleme siis, et noore Costa Gavrase vaimus.

 

Luure Keskagentuur
CIA, Central Intelligence Agency
USA luureinstitutsioon, loodud 18. sep­tembril 1947 valitsuse luureagentuuride töö koordineerimiseks. Praegune direktor kindral Michael V. Hayden. Politseivõimu tal ei ole, annab aru presidendile.
Töö salajasuse astmed (nagu meilgi):
•  täiesti salajane
•  salajane
•  konfidentsiaalne
•  piiratud