Annika Haas / Eesti Ekspress
Korduvalt on intelligentsi esindajad kaasa tõmmatud poliitiliste parteide loomisse ja võimule pürgimisse. Rahvarinne, Res Publica, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid... Reapoliitikud teavad – publik usub ja usaldab kultuuristaari, tema sõna kõlab kaugemale ja peibutavamalt kui professionaalse poliitiku oma. Ent millise partei sünnile või algatusele uus osa haritlastest kaasa ka ei aita, ikka ja jälle tuleb ette pettumusi, ideaalide, unistuste kildudeks purunemist. Viimastel Europarlamendivalimistel andsid poliitkünismist tüdinud oma protestihääle parteitule Indrek Tarandile. Neid kogunes hirmuäratav hulk. NO99 teatri suurprojekt "Ühtse Eesti Suurkogu" oodatakse põnevusega samal põhjusel - poliitsõdurid on paanikas, parteimasin uriseb ja väriseb, ja see sütitab lootust. Sõna saavad Tõnis Mägi, Jürgen Rooste, Artur Talvik, Tarmo Teder, Ken Saan ja Berk Vaher ja Andrei Hvostov. Areen leiab, et üldrahvalike ideaalide produtseerimine on täna saanud poliitikute pärusmaaks (Euroopa Liit, NATO, euro). Ükski tõsiseltvõetav Eesti kultuuritegelane ju ei usu, et oleks võimalik viia Euroopa viie rikkama hulka rahvast, kelle põhilektüüriks on nõidade elulooraamatud, Pauksonite horoskoobid ja Igor Mangi ennustused. Kultuuritegelasi iseloomustab pigem puhas praktitsism: kui sa tahad, et terve Tallinna vanalinn sinu skulptuure täis oleks, astu aga Keskerakonda ja asi tahe.
Avalehele
4 Kommentaari