Maailmavalitsejate õõnsad hääled
Belgia teater NTGent tuli läinud neljapäeval-reedel Rakverre teatrifestivali "Baltoscandal" palvel mängima ühemehetükki Voices/Hääled. Peaosas sõnatuksvõttev metamorfooside meister Jeroen Willems, kes muutus saatanlikust naisest / naiselikust saatanast närtsinud ja kibestunud vanameheks, jutlustavast intellektuaalist fanaatiliseks tippjuhiks, ja seda kõike sekundite jooksul. Lavastaja Johan Simonsi loodud napp, kuid kõnekatest detailidest (veinipudelist lauale kusemine näiteks) pingul teine tasand mitte ainult ei illustreerinud vastuvõtu piire kompavat tekstihulka, vaid lõi kontraste, aktsente, ja keeras vindi peale neile halenaljakatele Willemsi esitatud karekteritele.
Näitemäng ise põhineb itaalia filmi- ja kirjamehe Pier Paolo Pasolini tekstidel, ja kannab kaalukat sõnumit, mis elegantselt ridade vahele peidetud. Pasolini oli üks esimesi, kes hakkas tarbimisühiskonda hukka mõistma ning selle hukatuslikku nõiaringi kritiseerima. Tippjuhtide küünilisus ja kahepalgelisus, vastutusest lahtiütlemine ning vaid ühe jumala – kasumi teenimine ükskõik millise hinnaga. Ja toimida aitab sel inimlikkust välistaval süsteemil iroonia ning pilge. Usk ja süütus on kadunud, miski pole enam püha, jumal on tegelikult saatan, piiri pühaku ja kriminaali vahele pole võimalik tõmmata, suurärimees on korruptant niikuinii ja meie igapäevast leiba võetakse kellegi teise laualt.
Viienda häälena kajab lõpumonoloogis Shell Internationali endise juhi Cor Herkstöteri jõuline ja õõvastav enesekaitsekõne, mille sisu lühidalt järgmine: vastutus on tore küll, aga olgem realistlikud, ühe funktsioneeriva firma esimene ja viimane kohustus on kasumit toota. Ja kelle arvelt, see pole oluline. Aru tuleb anda töötajatele, juhtkonnale ja aktsionäridele, mitte kellelegi teisele. Niikuinii on paarikümne aasta pärast naftavarud otsas ja punkt.
* * *
Monolavastus Voices/Hääled esietendus 1997. aastal, tänaseks on maailm paljugi muutunud. Kriitika multinatsionaalsete korporatsioonide aadressil on suurem kui varem, tarbimisvastased meeleolud ja roheline mõtlemine on esiplaanil jne. Kas sa ei tunne vajadust kaasajastada karakterite teksti?
Mõistagi on olukord muutunud, ja väga paljud on mulle öelnud, et võiksime sisse tuua relevantsemaid, aktuaalsemaid tekste ja viiteid… Aga asi polegi niivõrd kaasajastamises. Näiteks siis, kui ma kolm nädalat pärast 9/11 New Yorgis esinesin, oli neil teravalt kõneaineks Enroni skandaal. Enam aktuaalsemaks ei saagi ju minna! Ei ole vaja otsesõnalisi vihjeid, vaid konkreetne kontekst ja aegruum hakkab kaasa mängima ka ilma välja ütlemata. Viienda tegelase, Shelli direktori kõnedest kokku kirjutatud monoloogist võtsin ma meelega välja kõik vihjed, mis viitaksid otsesõnu Shellile. Sest lavastuse mõte on avada laiemalt multinatsionaalsete suurkorporatsioonide mõtteviisi.
Raha ja kvantiteet määrab üha rohkem ja rohkem, kvaliteet ja sisu suretatakse vaikselt välja. See ei ole loomulikult mingi uudis. Üks esimesi, kes seostas tarbimisühiskonna kujunemist sisu taandumisega, oligi Pier Paolo Pasolini, ning seepärast on tema sõnum siiani aktuaalne. Siiski, ma ei tahaks olla küüniline, ja ma näen enda ümber üha enam noori inimesi, kes keelduvad alla andmast, kaasa mängimast… Nii et jah, võib-olla on sul õigus, võib-olla ma peaksin hakkama vaatama uute "Häälte" järele, mis räägiksid näiteks Lootusest.
Mis on need moraalsed valikud ja ühiskondlik vastutus, millest see näitemäng räägib?
Hiigelkorporatsioonid kasvavad iga minutiga. Nad on maailma kõige mõjuvõimsamad organisatsioonid. Nad määravad siiani, kuidas Valitsus peaks käituma, otsustama, tegutsema jne. Valitsus vahendab nende tõde: seda, et meie heaolu sõltub ainult ja ennekõike tarbimise intensiivsusest.
Isegi kui mõned ettevõtted saavad aru, et nad peavad olema rohkem avatud ja "rohelisema" mõtlemisega, on tootmise kasv ja kasumi saamine alati tähtsamad kui vastutuse võtmine poliitilistes või ühiskondlikes küsimustes näiteks Kolmandas Maailmas, mille arvelt nende kasum tihti tuleb. Ja meie siin Läänes oleme süsteemi osa, aga pigistame silma kinni ning teeme näo, et ei tea, kelle arvelt me tarbime. Me istume oma raha ja rikkuse otsas, ise surmani hirmul, et äkki sunnitakse meid oma vara kellegagi jagama.
Eesti keeles on väljend "kahel toolil istuma". Üldse seostub tooli kui kujundiga palju metafoore... Etenduses vahetad sa toole ja identiteeti, elus vahetakse istumisaluseid samamoodi. Tool, kus sa parasjagu istud, kujundab sinu sõna ja mõtet ja häält...
Alati peab meeles pidama, kus sa istud. Tegelikult ongi see üks põhjuseid, miks ma mängin üksi viit eri rolli. Tahan näidata, kuidas mitmesugused faktorid määravad, millisel toolil sa siis lõpuks lõpetad. Sõnaga, enesestmõistetavuste küsimärgi alla panemine ja iseenda lisamine globaalsesse vestulusesse, see on elus ja teatris väga oluline.
Kas viit eri karakterit on raske mängida, mis sind aitab?
Ühest rollist teise minek pole kerge, aga mul on piirid selged, tekst raamib neid. Ja kui ma ennast kokku võtan, siis see õnnestub. Kontsentreerumine on mulle kui näitlejale kõige tähtsam. Hea kontsentreerumisvõime aitab mõtlemist töös hoida – et oled "sees", aga ei jäta märkamata ka seda, milline on publiku reaktsioon, mis on täna teistmoodi kui eile.
Poliitiline Baltoscandal
Priit Raud, kes on "Baltoscandal 2006" kunstiline juht, selgitas, et festival tahab oma programmis näha samasugust sekkuvat ühiskonnakriitikat, nagu nägime Häältes. "Märksõnadeks on poliitika, mis on tänaseks kõikjal ja kõiges, ning ühiskonna valukohad. "Baltoscandalile" jõudvaid lavastusi iseloomustab tahe rääkida kaasa, olukorda muuta, mitte ainult kõrvalt vaadata ja kommenteerida." Kuna konkreetne kava on alles koostamisel, lubati kindlalt välja vaid Kristjan Smedsi esietendus, mille proovid toimuvad terve juunikuu Rakvere linnas kõigi silme all. Jah-sõna on saadud ka Iraani ja Liibanoni teatritelt. Sloveeniast tuleb kohale Emil Hrvatin, kelle lavastus Miss Mobile sünnib siin-praegu, publiku seast korjatud taskutelefonide abil, suvaliselt valitud inimeste "ühendamise" kaudu.
"Kunstnikul on kohustus sekkuda, mitte kõrvalt vaadata. Kunstiinimesed peavad võtma vastutuse aina ebatolerantsemaks muutuvas ühiskonnas, ja uskuma maailma päästmise võimalikkusesse," ütles ka Indrek Saar, Rakvere teatri direktor.
28. juunist 2. juulini vältava "Baltoscandali" passid hinnaga 800 krooni on juba teatri kassas müügil.
