NAINE TUUNIKALAGA: Anakao paradiisirannas. AILI RIBULIS

adagaskaril on pea kõike, mida loodus pakub: kõrbeid, vihmametsi, mäestikke, rohumaid ja paradiisirandu. Siin saab seiklushimuline rändaja teha, mida vaid hing ihaldada oskab: ujuda delfiinidega, vaadelda vaalu, mägironida, sukelduda korallide vahel, vaadelda paari meetri lähedalt haruldasi loomi ja putukaid, keda üksnes tuhatkond maailmas alles jäänud. Ent ka veidi vanemale või lihtsalt laisemale turistile pakuvad saareriigi suurepäraste randadega turismipiirkonnad ning väga hea köök oivalist puhkust ja naudingut. Pariisi-Antananarivo lennuki reisijaskond, kellest päris suur osa kuulus vanema põlvkonna esindajate hulka, näis ka nendest mõnudest huvitatud olevat.

Täiuslik loodus

Madagaskarile ei tulda kultuuri ega ajaloo pärast. Mitmekesine loodus haruldaste isenditega on saareriigi tohutu rikkus ning enamikule turistidele peamine põhjus, miks nii kauge reis ette võetakse. Teadlaste arvates asus Madagaskar ligi 165 miljonit aastat tagasi Gondvana hiigelplatool, mis hiljem jagunes Austraalia, Antarktika, Lõuna-Ameerika ja Aafrika mandriteks. India ookean tõukas platoo keskel asuva Madagaskari Aafrika küljest lahti ning lõi seal omamoodi laboratooriumi looduskatseteks. Tänaseni on Madagaskar kuulus arvukate haruldaste looma-, linnu- ja taimeliikide kodumaana.

Ka Madagaskari maastik ja kliima on vaheldusrikas. Saare keskosa asub kõrgplatool, mistõttu on siin ka suhteliselt jahe ning talveperioodil vihmane. Vihmametsad paiknevad saare idaosas, kus sajab ka ohtralt vihma. Savannid ja kuumad kivi- ning liivakõrbed on lõunaosas. Saart pikivad mägiahelikud, mis ulatuvad ligi 3000 m kõrgusele. Seda looduse rikkust ümbritsevad kaunid rannad.

Võrratud looduspargid haruldaste looma-, linnu- ja taimeliikidega on Madagaskari tähtsaimad atraktsioonid. Kahjuks on nende eest suhteliselt hilja hakatud hoolt kandma. Enamik loodusparke loodi alles 1990. aastatel, mil hulk haruldasi taimi ja loomi oli juba tõsiselt ohtu sattunud. Ka täna nõuavad kohalikud põllumehed rohkem ruumi riisiistandusteks ja seebude kasvatamiseks ning seetõttu on hulk väärtuslikku vihmametsa endiselt ohus. 

Enamikus loodusparkides saavad turistid giidi saatel hommikul või õhtul ringkäike teha, mil võimalused loomi (ja teisi turiste) kohata on kõige suuremad. Algul oli tõesti veidi kummaline näha turiste kümnete kaupa mööda vihmametsa luuramas, puude latvadesse vahtimas ning üksteise võidu pilte klõpsimas. Mõningase hämmastuse järel tabame end tegemas sedasama... ja tasuks saame hulgaliselt pilte leemuritest, sifakadest, kameeleonidest, sisalikest ja gekodest, keda eri parkides kohata õnnestus. Pildile jäävad ka kaelkirjakputukas ja pulkputukas.

Et giidi ülesanne on näidata oma klientidele võimalikult palju loomi, kasutatakse selleks ka väikseid trikke. Näiteks selgub, et ränduripuu on justkui juhuslikult banaaniga kokku määritud... Ja et pruunleemur on just banaani peale maias, polegi imestada, miks talle meeldib tulla igal õhtul just sellele restorani kõrvale seisvale ränduripuule.

Pipi Pikksuka suvemaja 

Üks Madagaskari võludest on kaunid rikkumata rannad ning õnneks piisavalt vähe arenenud turistlik infrastruktuur. Peatume paar päeva Mosambiigi väina ääres asuvas kalurikülas Anakaos, kuhu jõudmiseks peame sõitma kohaliku piroogiga. Anakaos on paar hotelli, mille omanikeks on valdavalt eurooplased, kes tulnud kaugele õnne otsima ning eeldatavasti pär is head äri tegema.

Ööbime Olivier' bangalos, milles pole vett ning elektrit on vaid õhtuti paaril tunnil ning mis meenutab lasteraamatust tuntud Pipi Pikksuka Segasumma suvilat. Ent see asub otse kaunil liivarannal! Hommikuti käime - kes sukeldumas- snorgeldamas, kes ujumas.

Pärastlõunal laseme end piroogiga lähedal asuvale Nosy Ve saare sõidutada. Päike sillerdab rohekassinisel mereveel ja horisondil mürab üks vaal. Õhtul loivame kalurikülla ja naudime suupäraseid mereande kohaliku Kolme Hobuse õlle saatel. Kui paradiis on olemas, on ta vist selline?

Mora-mora

Malagassid on rahulik (meie jaoks ehk veidi aeglasevõitu) rahvas. Teeme siiski tähelepaneku, et võrreldes mandri-aafriklastega tunduvad nad märksa tegusamad. Võimalik, et see on selgitatav malagasside algse Indoneesia päritoluga - või hoopis jahedama kliimaga? Euroopa turist peab arvestama sellega, et Madagaskaril on asjadel oma tempo. Ei tasu end asjade kiirusest (loe: aeglusest) eriti ärritada lasta, olete ju puhkusel!! Meenub üks lõbus seik, mil tahtsime kord varast lõunasööki süüa. 50 minutit pärast toidu tellimist saabus meie rastapatsidega teenindaja ning küsis üsna süüdimatult, kas olime tellinud lõuna- või õhtusöögi.  Ent kaks tundi kannatlikku ja skeptilist ootamist tasus end kuhjaga ära - toit oli seda väärt.

Madagaskar on vaene riik. Rahvastik on noor ning eriti maal on peredes palju lapsi, nii neid on raske toita ja koolitada. Hommikuti näeme küll teel lastesalku sammumas kilomeetrite kaugusel asuva kooli poole, ent kohalike sõnul ei käi ligi pooled lastest maapiirkondades üldse koolis. Meie autojuht on pärit 13 lapsega perekonnast... Šokeeriv on see, kui vähe näib inimelu siin väärt olevat. Inimesed teevad rasket tööd, mille jaoks Eurooopas ammugi masinad välja mõeldud. Teenused on imeodavad, olgu tegemist rikšasarnase takso "pousse-pousse", käsitöö või massaažiga. Tõsi küll, turistidele üritatakse neid mitu korda kallimalt müüa - kauplemine tasub end enamasti ära.

Möödapääsmatu prantsuse keel

Madagaskaril olles lihtsalt unustage, et oskate inglise või saksa keelt! Üldjuhul pole sellest niikuinii abi. Tõsi küll, turistlikes loodusparkides räägivad mõned giidid ka inglise keelt, kuid nende jutt võib tugeva aktsendi tõttu teile tuuri lõpuni arusaamatuks jääda. Samuti piirdub giidide inglise keele oskus sageli vaid pähe õpitud lausetega, mistõttu palju põnevat jääbki teada saamata.

Seevastu on siinkandis rännates kasulik omada enda läheduses mõnd prantsuse keele oskajat. Kui neid teie hulgas pole, tuleks prantsuse keele vestmiku abil veidi kodus eeltööd teha - kohapeal tasub see end kuhjaga ära! Võib muidugi ka proovida kohalikku malagassi keelt purssida, kui kohapeal õnnestub vastav vestmik leida. Kohaliku tervituse "salama" saime üsna ruttu selgeks, mõne keerulisema kohanime väljahääldamine võib seevastu paraja hulga pingutust nõuda. Alustage foneetikaharjutusi sellest, et suudate reisibüroos lennukipiletit ostes pealinna "Antananarivo" nime soravalt välja hääldada!

Näpunäiteid omal käel reisijale

Kahjuks ei võimalda puudulik infrastruktuur Madagaskaril kõike teha, mida piiratud aja jooksul võiks ja tahaks. Kaardid ei räägi alati tõde: päris väikese distantsina paistva teejupi läbimiseks võib tegelikult kuluda 7-8 tundi. Suur osa kaardil märgitud teedest on tavapärase sõiduvahendiga üldse läbimatud: sillad võivad olla orkaanidest purustatud või teed seebude (kohalikud lehmad) turule viimisest kuumaastikeks muudetud. Kui reisite omal käel, kuulake tingimata kohalike nõuandeid. Et Madagaskaril üüritakse auto enamasti koos juhiga, usaldage viimast. Enne auto üürimist mõelge plaanitud marsruut läbi: kui soovite peateedelt kõrvale põigata, eelistage maastikuautot. Kui sõidate kohaliku taxi-brousse'ga, olete küll juhi kindlates kätes, ent varuge ohtralt aega ja eriti kannatust. Ent asi on seda väärt - vastutasuks saate unustamatu seikluse!