Madonna: olin narr ja idioot 40. eluaastani
Tulge kuulama! Madonnal on teile midagi öelda. Olge valmis – saate täieliku ülevaate ülemaailmsetest konfliktidest, elust pärast surma ja tema Mini Cooperist...
Madonna saabub õigel ajal ja näeb välja nii silmatorkamatu, nagu maailma kuulsaimale naisele jõukohane. Ta on riietatud üleni šokolaadipruuni ja süsimusta, tviidmüts sügavale silmile tõmmatud.
"Hei, ma olen Madonna," teatab ta, surudes end mõnevõrra ebaelegantselt meie nurgaboksi. Tänu uuele tumedale juuksetoonile ei pöördu pilgud tema suunas nii kähku, nagu võiks oodata.
"Küllap tunnete end sellise ilmaga nagu kodus," naerab Madonna. Los Angelesest tuhiseb parajasti üle üks Vaikse ookeani tormidest. Provotseeriv vihje, et ehk tunneb ta igatsust Suurbritannia vihmase talve järele, jääb vastuseta.
Istume Beverly Hills Hoteli Polo Lounge'is, sama tee teises otsas, kuhu Madonna ostis väidetavalt 3,5 miljoni dollari eest häärberi näitlejatar Diane Keatonilt. Ehkki siin käivad korrapäraselt lõunat söömas Jack Nicholson ja Steven Spielberg, tekitab Madonna saabumine elevust. Kelner sööstab silmapilkselt kohale ja naine tellib kummeliteed meega viisakal, kuid kindlal toonil, mis välistab igasuguse lobisemise. Saali teises otsas teeb klaverimängija paariminutilise pausi, et suure potitaime tagant Madonna poole kiigata.
"Kas te peatute siin?" küsib Madonna, kui kelner ära läheb. "Ei peatugi siin? Kus te siis peatute?"
Vastus muudab ta kaastundlikuks.
"Oh, see koht on täielik peldik. Vaene inimene."
Vaatamata vaoshoitud rõivastusele ja põgusale kaastundehetkele kiirgab Madonnast hirmutavat enesekindlust. Kindlasti pole ta neljandat kuud rase, nagu arvas hiljuti üks Ühendkuningriigi ajakiri (asi on edastatud pressile esitatud kaebusi uurivale komisjonile). Madonna on meikimata. Silmade ja suu ümber võib täheldada vaevumärgatavaid kortsukesi, kuid 44aastaselt on ta endiselt rabavalt kaunis, vaatamata kergelt punetavale ninale. Tal on nädal otsa nohu olnud ja igale lausele paneb punkti elegantne nuhutus, kusjuures ta hoiab nimetissõrme nina all, et vältida millegi sündsusetu väljapurskumist.
Tema hääldus on segu ameerika inglise keelest, briti ülemklassi inglise keelest ja ärevust tekitavalt tugevast koknist. Madonna puhul ei teki kahtlustki, kes vägesid juhib: kui püüad vahele segada, räägib ta edasi; teema lõpetab ta asjaliku soovitusega edasi minna.
Möödunud aasta oktoobrist saadik on Madonna töötanud Los Angeleses oma uue albumi “American Life” kallal. Nagu 2000. aasta “Music”, valmis seegi koostöös Mirwais Ahmadza?ga. Eelnevalt arvati, et sellest tuleb Madonna religioosne plaat. Veelgi enam – et sellel on heebreakeelne pealkiri ja et see väljendab tema innukat huvi judaismi keskaegse müstikavoolu kabalistika vastu. Tegelikult on “American Life" mu praeguse psüühilise seisundi ja maailmavaate peegeldus".
Viimane muusikapala, mille ta välja andis, oli “Die Another Day”– Bondi-lugu, mis möödunud aastal sai vaikiva vastuvõtu osaliseks. Lugu läks ka “American Life'i”plaadile, kuid see ei anna kaugeltki õiget pilti Madonna uuest materjalist. Palju parema ettekujutuse annab hoopis tiitellugu – ja esimene singel –, milles on ühendatud tukslev techno-rütm, voolav elektroonika, koor ja veider Madonna-räpp. Osaliselt klubihümnina, osaliselt rockiliku ülestunnistusena on see enesekindel samm “Musicust" edasi.
Ülejäänud lood "American Life'il" järgivad sama rada. Mirwaisi biitide ja lopsakate orkestratsioonide all on plaadil 11 tavapärast rock-laulu, kõik tulvil dramaatikat, hämarust ja üllatusi (ühel hetkel ilmub ootamatult gospelkoor, et unistav ballaad "Nothing Fails"hoogsa haripunktini viia; vaoshoitud "Nobody Knows Me"lahvatab elektrooniliste efektide paisuks).
"Meie sooviks oli kaks erinevat maailma – akustiline ja elektrooniline muusika – kokku panna," räägib Madonna. "See on veel üks samm edasi, aga ma pole kunagi tahtnud ennast korrata. Ma ei taha kunagi üht ja sama plaati või üht ja sama asja kaks korda teha. Öäk!"
Väidetakse, et mõnda asja Madonna karjääris poleks tohtinud katsetada isegi mitte ühtainust korda. Näiteks musta pühaku võrgutamist "Like A Prayeri" videosvõi oraalseksi õllepudeliga filmis "Madonnaga voodis" ei saa nimetada just kõige arukamateks käikudeks. Siis olid veel lesbi-teemalised lollused Sandra Bernhardiga ja alasti vallatlemised mitmete meeste (Vanilla Ice), naiste (Naomi Campbell) ja loomadega raamatus "Sex". Plusspoolele võib panna nendele vahejuhtumitele järgnenud publiku igavleva reaktsiooni, mis rõhutas asjaolu, et inimesed eelistavad kuulata Madonna muusikat, mitte jälgida tema "programmiväliseid" tujusid.
Sellest ajast peale on Madonna pidevalt kohandanud iseennast ja oma muusikat vastavalt ajale (tähelepanek, millele ta vastab norsatuse ja hüüdega "Igav!"). Mõnikord on ta selleks, et ajaga sammu pidada, natuke liiga kaugele läinud – näiteks Ali G värbamine "Musicu"-videosse või praegune väide, et "The Office" (inglise komöödiasari - toim.) on "vapustavalt naljakas" –, aga enamasti kukub see loomulikult välja. Üldiselt on ta olnud iseenda liikumapanev jõud – või jätnud vähemalt säärase mulje. Ta tunneb endiselt huvi uue muusika vastu – praeguste lemmikute hulgas on Massive Attacki ja Lemon Jelly uued albumid –, kuid ei võta hulgimüügis olevatest asjadest mitte midagi üle. Kui vanad tegijad, nagu Tom Jones, värbavad Wyclef Jean'si-taolisi produtsent-talente, et iga hinna eest moes olla, siis Madonna on hoolitsenud selle eest, et Mirwais ja "Ray Of Lighti" produtsent William Orbit on teda pigem rikastanud kui vorminud.
"Mind ajendavad kirjutama erinevad asjad," ütleb Madonna. "Võin olla parajasti kitarritunnis ja mingi asi tuleb lihtsalt pähe. Või siis saadab Mirwais mulle uue loo – toormaterjali ilma seadeta, suvaliste akordidena. "American Life" ise jõudis minu kätte umbes säärasena.
Kui sõnadest rääkida, siis peavad need mu mõttemaailma puudutama. Mõnikord kirjutan vabavärsis. Pean päevikut, kuhu kirjutan üles ideed, mida saan ajalehtedest ja raamatutest."
Kas on raske leida kaastöölisi, keda te lootusetult ära ei hirmuta?
"Ma ei küsi kelleltki "Kas sa kardad mind?"" sähvab ta. "Kui inimene tunneb ennast minuga vabalt, siis ma tunnetan seda. Me võime koos lobiseda ja naerda, aga ma pole kunagi maha istunud inimesega, kellega tahaksin koos töötada, aga kellega ma läbi ei saa. William Orbit oli minuga kohtudes väga närvis, pillas kogu aeg asju maha, aga minu meelest oli see armas. Ma ei mõtle säärastele asjadele pikalt."
Madonna on olnud kõikvõimalikul moel kuulus juba 20 aastat. Ta on müünud 140 miljonit plaati. Tema kahele singlitekogumikule mahtus 32 lugu ja käputäis hitte jäi ikka veel üle. Tema teravatipulise rinnahoidja hind tõusis 2001. aasta internetioksjonil peaaegu 360 000 kroonini ja möödunud aastal teenis ta väidetavalt 900 miljonit krooni.
Kas teate, palju teil pangas raha on?
"Mitte täpselt. Lähme edasi."
Praegu, mil USA edetabelites domineerib teismeliste pop, on tema mõju väidetavalt rohkem tuntav kui kunagi varem. Sellised tegijad nagu Pink, Christina Aguilera ja Britney Spears on järginud tema valemit, kuidas saavutada edu auahnuse ja kõva tööga.
"Mina ilmusin areenile teistsugusel ajal," vastab Madonna. "Siis, kui Svengalid ei korraldanud veel talentide otsinguid, kus leitakse tüdruk, kes näeb välja nagu vaja ja peab viisi, misjärel hakatakse mõtlema, kuidas teda müüa. Ma ei väida, et nendest tüdrukutest ei võiks midagi saada, aga ma tõesti ei tea, kuhu maailm teel on. Kõik on nii ühtlustatud."
Tema jutu katkestab Polo Lounge'i varaõhtune meelelahutaja: noor tõsise näoga laulja-laululooja. Madonna kuulab tema esimese laulu avatakte. "Tänapäeval tahab igaüks veel ka Thom Yorke olla," märgib ta kuivalt.
"American Life'il"jätab Madonna endast mulje, nagu oleks ta oma kuulsusega pahuksis. Kärarikkas räpi-osas, mis lõpetab nimiloo, esitab ta üksikasjaliku nimekirja oma palgal olevatest inimestest, kelle hulka kuuluvad advokaat, isiklik abiline, agent, autojuht, lendur, kokk, kolm lapsehoidjat, viis ihukaitsjat, treener, stilist ja aednik. Ükski nendest ei muuda ta elu täiuslikuks, väidab ta.
Tähelepanek, et suur rikkus ei tähenda automaatselt õnne, on muidugi superrikka kuulsuse tavapärane kurtmine – see ei valmista neile veel nii palju muret, et nad asjale lõpu teeksid ja läheksid üle muretule pastoraalsele eluviisile kuskil Vermontis.
"Ma tean, et see kõlab klišeena," ütleb Madonna. "Aga ma olen elanud kuulsa ja rikkana 20 aastat ja minu meelest on mul õigus avaldada oma arvamust selle kohta, mida see tähendab või ei tähenda. Tänapäeval tahavad kõik paaniliselt kuulsaks saada. Ma ütlen, et see on jama, ja kes teaks seda paremini kui mina? Enne kui see teoks saab, on inimesel igasugu kujutlusi, kui vahva kuulsus on ja kui palju rõõmu see valmistab. Siis jõuad sa...
Ameerikas on rohkem kui mis tahes muul maal võimalusi saada selleks, kelleks iganes tahad. Mis on muidugi väga hea ja tore, aga see toimib vaid siis, kui su väärtushinnangute süsteem on paigas, kuid paistab, et seda meil enam ei ole. Iga hinna eest tuleb tippu jõuda, just seda tuleb teha."
"See on igatsus ilusa elu järele," jätkab ta. "Ole niisuguse välimusega ja sa saad õnnelikuks. Sõida sellise autoga ja sa saad populaarseks. Kanna sääraseid rõivaid ja kõik tahavad sinuga seksida. See on väga võimas illusioon ja inimesed langevad selle lõksu, mina kaasa arvatud. Või vähemalt ma olin selles lõksus."
Vahelduva eduga jätkab Madonna flirti näitlemisega. Möödunud aastal lavastas abikaasa Guy Ritchie temaga filmi "Swept Away", mis on 1974. aasta itaalia sekskomöödia uuslavastus. Kriitikud tegid selle maatasa, pritsides eriti mürki Madonna näitlemisoskuse pihta. USAs kukkus film majanduslikus mõttes läbi ja Ühendkuningriigis läheb see aasta lõpul otse videosse.
"See, kuidas kriitikud praegu oma pahameelt minu pihta välja valavad, kehtib kõige kohta, mida ma koos Guyga teen," lausub Madonna, lükates mütsi tahapoole ja vandeseltslaslikult ettepoole naaldudes.
"Inglismaal on kõik filmi maha teinud, ilma et oleksid seda üldse näinudki. Kas pole tore? Kas see pole teie meelest absurdne? Aga minu arvates oleks Guyd nagunii rünnatud, isegi kui ta poleks end lõpuks minuga sidunud. Tema esimesed kaks filmi olid liiga edukad. Niimoodi meedia just töötabki: lõpuks peavad nad su maatasa tegema."
Miks te siis jätkate?
"Sest mulle meeldib näitlemine. See on lõbus. Mul kama kõik, mida inimesed sellest või mu muusikast arvavad."
Aga on ju ilmselge, et see ei jäta teid ükskõikseks.
"Aga sellel ei saa lasta mõjutada oma valikuid," vastab ta, kiskudes jakitaskust välja käkras ja paljukasutatud taskurätiku. Ta tõstab selle ettevaatlikult näo ette ja nuuskab nina ning heidab siis kiire pilgu oma saavutusele, enne kui selle lauale pillab.
"Tuleb suhtuda ettevaatlikult sellesse, mida loed," hoiatab ta. "Miski pole päriselt selline, nagu näib."
Tema sõnul kehtib see eriti selle kohta, mida trükitakse aakrite kaupa temast ja Ritchie'st, kui nad elavad parajasti Ühendkuningriigis, ja mida nad seetõttu peavad läbi elama. Näiteks avaldas The Daily Mail– tänu anonüümsetele allikatele – salvava ülevaate nende elust Ashcombe House'is, nende suursuguses kodus Wiltshire'is, mille nad ostsid 2001. aasta septembris. The Daily Mailisõnul kulutas Madonna mitu tuhat naela, et õppida laskmist, mida ta ikkagi selgeks ei saanud. Ka oli tal inetu tüli loodusenautijatega, kes tahtsid kasutada oma õigust jalutada läbi Ashcombe'i maa-alade. "Kaduge mu maalt!" vastas Madonna. Väidetavalt.
"Mul polnud matkajatega mingit tüli! Jeesus Kristus!" ägab ta. "Mul polnud tüli üldse mitte kellegagi. Minu peale ollakse vihased, et ma Inglismaalt lahkusin. Ausalt öeldes mõtlesime me Ashcombe'i ostes "Oih, siit läheb läbi teerada, inimesed hakkavad meid kogu aeg tülitama. Aga keegi ei tülitanud meid. Mul pole matkajate kohta ühtegi halba sõna öelda."
Räägiti ka, et te väitsite, et Inglise kliima on sitt ja Inglise majad liiga niisked.
"Kogu selle ajakirjanduses ilmunud värgi minu ütlustest, milles ma väidetavalt Inglismaad maha teen, muudab irooniliseks tõik, et Ameerikasse saabumisest alates pole ma teinud muud kui rääkinud "Lähme tagasi Inglismaale – siin on nii igav."
Kas teil pole kunagi tekkinud tahtmist jalga lasta ja kaduda?
"Oleme Guyga sellele mõelnud. Aga muidugi ei teeks ma seda kunagi. Mul on liiga palju vastutustunnet."
Vaadake asja helgemast küljest, sama hästi võiksite olla Michael Jackson.
"Ma pole seda dokfilmi ["Elu koos Michael Jacksoniga"] näinud, aga see, kuidas ta [Martin Bashir] sõprust ära kasutas, tundub vastikuna. Omaenda huvides kellegi alandamine avalikkuse ees tuleb sulle endale tagasi ja jääb kummitama. Kinnitan teile, kõik need inimesed veel kahetsevad seda. Jumal maksab kätte."
Kui Madonna oli kuueaastane, suri ta ema rinnavähki. Ta pajatab sellest loos "Mother And Father", mis on kõige liigutavam ja võimsam lugu plaadil "American Life". "See laul on üks moodus lasta kurbusel oma teed minna ja edasi liikuda," mõtiskleb Madonna. Ta väidab, et on pärast ema surma otsinud õigustust oma elule.
"Enamik inimesi esitab selle küsimuse, aga nad ei süüvi sellesse. Kas te ei taha tõesti teada, miks te siin maailmas olemas olete? Kas te tõesti arvate, et elu seisneb vaid sündimises, hulga raha teenimises, abikaasa leidmises ja laste soetamises ning seejärel suremises?"
Kas säärased mõtted võtavad seda rohkem võimust, mida rohkem saate teadlikuks omaenda surelikkusest?
"Olen alati oma surelikkusest teadlik olnud. Sest kasvueas oli mu ümber palju surma. Mu ema suri, mu onu suri, mu vanaisa suri – kõik lühikese ajavahemiku jooksul. Mu isa abiellus uuesti ja sai mu võõrasemaga lapse, ja see laps suri.
Kui ma 1978. aastal New Yorki kolisin, suri kuus inimest mu silme all aidsi. Nägin pealt nende viimast hingetõmmet. Olen alati küsinud "Mis mõte on elamisel ja elul?" Siis sünnitad sa lapsed ja tunned nende vastu nii suurt armastust, et mõtled "Oh Jumal, kui nendega peaks midagi juhtuma, siis ma tapan enda. Mitte otseses mõttes, hoidku Jumal. Kõik need küsimused kerkivad esile ja vaid idioot ei taha neile vastust leida."
Ja kas olete vastuse leidnud?
"Jah, mul on vastus olemas. Oleme siin selleks, et ennast teistega jagada, anda, armastada. Surres lakkab füüsiline keha olemast, aga hing ja see, mida sa andsid ja kuidas armastasid, tuleb sinuga kaasa.
Ma usun reinkarnatsiooni ja lõppkokkuvõttes oleme kõik omavahel seotud. Olen kindel, et see pole mu esimene elu selles füüsilises kehas ega jää ka viimaseks. Kas see hirmutab teid?" küsib Madonna.
Ei. Kas olete kunagi lasknud end hüpnotiseerida ja viia tagasi eelmistesse eludesse?
"Ei. Ega kavatsegi seda teha. See nõuab liiga suurt vaeva."
Madonna kaks lemmiktegevust on vaadata oma poega alasti tantsimas ja istuda kella kolmeni öösel üleval, et rääkida abikaasaga "elust ja asjadest". Abielu ja emadus on teinud ta õnnelikumaks kui eales varem, lausub ta. Ja tõepoolest, "American Life'il"on kesksel kohal kolm armastuslaulu Ritchie'le – "Nothing Fails", "Intervention"ja "X-Static Process".
Briti kõmulehtede maalitud pilt nende abielust pole nii idülliline. Räägitud on tülidest restoranides ja kismadest küsimuse üle, kes saab õiguse sisustada järjekordset uut maja. Kusjuures ajakirjandus jõuab järeldusele, et kord lõpeb see kõik pisaratega.
"Kadeduse kuri silm pole kuskile kadunud," sõnab Madonna. "Pressile ei meeldi, et ma olen õnnelikult abielus ja mul on pere. Tõeline armastus nõuab rohkesti tööd ja sageli tuleb ette rohkeid pettumusi. Aga alati on lootust. Kui kedagi tõeliselt armastad, kannatad kõik välja, olgu see mis tahes.
Kõik need laulud peegeldavad toda tunnet. Mul võib abikaasaga kohutav tüli olla ja ma võin ta peale maruvihaseks saada, aga see ei lõpe kunagi halva maitsega suus, sest lõppkokkuvõttes usun ma tõelisesse armastusse ja meie suhtesse."
Filmi "Madonnaga voodis" ajal ütlesite, et Sean Penn on teie elu armastus.
"Aga siis polnud ma ju veel Guyd kohanud," lausub ta teatraalselt mossitades. "Arvasin, et tean, mida armastus tähendab, kui esimest korda abielus olin. See on veel üks unenägu, millest olen üles ärganud. Ka armastus pole see, milleks seda peetakse."
Kuidas te siis praegu armastust defineerite?
"Andmine andmise pärast, midagi vastu saamata – nii olen hakanud mõistma tingimusteta armastust. See pole lihtsalt kiindumus, see pole naljaasi, see ei tähenda lihtsalt seksuaalset külgetõmmet ega teise inimese andekate külgede otsimist. See on midagi palju enamat.
Ausalt öeldes, mis puutub suhetesse, siis enne Guyga kohtumist olin ma tõeline sitapea. Ma polnud inimene, kes oleks kuigi palju andnud. Laste saamine, tõeline armumine pealaest jalatallani – see muudab sind. Lolluste jaoks pole enam aega. Kui ma kuulen tobukesi, kes seletavad [ahvib järgi ameeriklaste magusaid armusõnu] "Oh jumal, me olme nii armunud...", siis ma mõtlen "Ja-jah. Oodake, kuni olete koos olnud neli aastat."
Hiljuti nägi Madonna unes, et Ameerikas on võimu haaranud natsipartei. Kehtis komandanditund ja toitu jagati vastavalt normile. Juudid pidid kandma käesidet, aga Madonna oli vastupanuvõitleja. Viimane asi, mida ta õudusunenäost mäletab, oli salajane kohtumine oma mehevenna, kantrilaulja Joe Henryga.
Õnneliku juhuse tõttu mängib Madonna "American Life'i"singli jaoks tehtud videol Uziga varustatud vastupanuvõitlejat. Talle lähedal seisvad inimesed on nimetanud videot põhjapanevaks avalduseks, millega öeldakse, et Iraagi sõda pole moraalselt õigustatud, kuid Madonna ise on märksa ettevaatlikum. "Jah, see on sõjavastane avaldus," tunnistab ta, "aga see pole suunatud ilmtingimata selle sõja vastu. Igal ajahetkel käib maailmas vähemalt 30 sõda ja ma olen nende kõigi vastu."
Madonna eksabikaasa on oma tundeid väljendades palju otsekohesem. Detsembris külastas ta Iraaki ja kirjutas hiljem avaliku kirja president Bushile Herald Tribune'is, kritiseerides presidendi tegevust küsimuse käsitlemisel. "Sean on üks vähestest," tähendab Madonna. "Ta on tubli. Enamik kuulsusi hoiab moka maas. Keegi ei taha olla ebapopulaarne. Aga üldiselt ei tea ameeriklased maailmas toimuvast suurt midagi."
Madonna ja ta pere – Guy Ritchie ning lapsed Lourdes (7) ja Rocco (2) – on veetnud viimased kuus kuud Californias. Madonna väidab, et nad kolivad peagi tagasi Inglismaale. Ta igatseb oma Mini Cooperi järele, mille ta ostis Londoni Park Lane'i autotöökojast.
"Ma armastan oma Mini Cooperit," ütleb ta itsitades. "Kartsin Londonis suure autoga sõita: tänavad on nii kitsad ja ma kardan kogu aeg, et sõidan inimestele otsa, ükskõik kummal pool teed nad kõnnivad."
Elu Los Angeleses on tema sõnul vaikne. Viimased kaks aastat on ta õppinud kitarrimängu ja plõnnib nalja pärast kaasa Neil Youngile, Radioheadile ja The Smithsile. Praegu loeb ta Hunter S Thompsoni uut raamatut "Kingdom of Fear" ja raamatut naisatleetidest pealkirjaga "Chemical Pink". Ideaalseks peab ta õhtut, mille veedab kodus koos Guyga lõunat süües ja filmi vaadates.
"Ma pole oma sünnipäevast saadik möödunud aasta 16. augustil purjus olnud," kinnitab ta. "Olen Miss Vastutustundlik: pean varakult magama minema, pean järgmisel päeval tööle minema, ei tohi liiga palju juua. Jälgin hoolikalt, kui palju ma alkoholi tarbin."
Ta väidab, et suhtub lastesse niisama distsiplineerivalt. Kumbki neist ei tohi vaadata telekat ehk "mürgikasti", nagu ta seda nimetab.
"Püüan neid innustada iseseisvalt mõtlema," selgitab ta. "Anname neile teleka asemel raamatuid lugeda. Mu poeg ei käi veel koolis, aga ma tean väga hästi, millised ahvatlused ohustavad mu tütart. Kindlasti hakkab ta nõudma asju, mida ta ei saa. Kui ta tahab üht paari Nike'i spordijalatseid, ei löö ma selle üle lärmi, aga ta ei saa kümmet paari. Ta peab sellega leppima."
Aga teie ometi ei saa ju öelda talle, et "niimoodi riietatuna sa välja ei lähe"?
"Oh, muidugi saan," vastab Madonna, käsi rinnal risti pannes. "Ma saan seda öelda ja ma ütlen seda."
Millal oli viimane kord, mil teid ära ei tuntud?
"Kui läksin ükspäev tütart koolist koju tooma. Ma pole kuigi kaua brünett olnud. Keegi peatas mind ja küsis "Kus tüdruku ema on?". Arvati, et tahan last röövida."
Kui vaatate tagasi oma elule, kas oleksite midagi teisiti teinud, kui oleksite teadnud seda, mida teate nüüd?
"Vahest poleks ma nii palju vigu teinud. Aga nendele pidevalt mõtlemine on ajaraiskamine. Ma tean, mida ma tean, ma lähen edasi. Inimene saab küllalt vitsu ja mõistab, et on olnud narr ja idioot."
Ta naerab valjult. "Ja mina olin narr ja idioot 40. eluaastani!"
Mida mõtlete praegu, kui vaatate Madonnat, kes laulis "Holiday"-d?
"Ta oli laps. Süütu ja naiivne."
Milline oleks ainus nõuanne, mille talle annaksite?
"Ära võta midagi isiklikult."
Camille Paglia: Madonna on feminismi tulevik
Camille Paglia, 1990ndate popkultuuri kõmuline autor ja feminismi must lammas avaldas oma esseekogus “Sex, Art and American Culture” Madonnast kaks 1990ndate alguses kirjutatud esseed: “Madonna I: animaalsus ja tehislikkus” ning “Madonna II: raadiolaineta Veenus”. Paglia, andunud Madonna fänn, väidab, et Madonna on kaasaegse naise ideaal ja tõeline feminist : kaval ärihai, multitalent, seksisümbol. Madonna õpetab noortele tüdrukutele, kuidas olla läbinisti sensuaalne, atraktiivne ja samal ajal auahne, energeetiline, ambitsioonikas, kuidas olla naiselik ja samal ajal hoida kogu oma elu täieliku kontrolli all.
Madonna õppis Paglia meelest oma viimase peale arendatud glamuuri gei-meestelt ja eriti drag-queen´idelt. Seda ennekõike vabameelse ja hoogsa suhtumise poolest soorollidesse, lammutades neid Paglia arvates palju selgemini tükkidest kui ameerika feministide seda kunagi on teinud.
Madonna oskab hinnata maskuliinset ilu ja seda oma videotes eksponeerida. Muidugi, tema pilk peatub ka vähemuslikul ilul.
Paglia on Madonna osas eri meelt nii moralistide kui paljude feministidega, keda mõlemat ta muide tituleerib puritaanideks.
Madonna on Paglia arvates Ameerika diskostaar kõige paremas mõttes, sünteesides erinevaid muusikastiile ühtaegu katoliikliku liturgilisuse ja paganliku veendumuse jõuga.
Madonna on maniakk, perfektsionist, töönarkomaan. Madonna “degradeerib” julgelt naiselikkust, olles ühtaegu vulgaarne, rumal, pinnaline.
Paglia arvates esindab Madonna seksuaalset glamuuri, mille abil naised on võrgutanud ja hävitanud mehi alates Trooja Helenast ja piibli Delilast. Madonna, miljonite noorte tüdrukute rollimudel, on esitanud feminismist uue nägemuse, jaatades naist kui seksi kuningriigi võimukandjat. Sellega on Madonna Paglia arvates andnud naiste ajalukku hindamatu panuse. Madonna on taasühendanud naise lõhestatud kaks poolust: püha neitsi Maria ja Maarja Magdaleena, libu.
Vana kooli femnistid, kellele Paglia end vastandab, jälestavad Madonnat, kuna tal olevat seksiga seotud ideoloogiline probleem. Paglia on aga pornograafia ja prostitutsiooni poolt. Niisis ei näe ta Madonnast mitte triviaalsust ja odavust, vaid naise kui hoora arhetüüpset võimu mehe üle.
Madonna kehastab Paglia meelest feminismi tulevikunägemust.
Madonna mängib ka biseksuaalsete imagotega. Ka siin on ta Paglia meelest pioneer, tuues jõuliselt avalikkusse lesbilise erootika.
Madonna isik ühendab enads dionüüsilise dünamismi ja apolloonliku märgilisuse. Oma pidevate muutumistega on ta lääne individualismi rahutuse märk.
