Ühel kohtumisel lugejatega küsiti minult, kes kirjanikest on mind kõige enam mõjutanud. Vastasin, et tänapäeva omadest tõenäoliselt Kanada kirjanik ja ­luuletaja Margaret Atwood, ja mõtteist libisesid läbi paljud neist episoodidest, mis olulised. Tol kaugel ajal, kui ma lühijutte Loomingu Raamatukogus 1987. aastal ilmunud kogumikule „Tantsutüdrukud“ tõlkisin, olin ma juba tuttav nii Atwoodi esseistika kui ka luulega. Tema sügavalt ­pessimistlik luule kõnetas mind, andis hädavajalikku lootust – selles oli ergastav annus musta huumorit. Tema ­romaanideni jõudsin ma pisut hiljem, ning aastal 1985 ilmunud „Teenijanna loo“ tõlke esmatrükk ilmus Eestis aastal 1993. Meie tutvumisele Londonis (jah, mitte Torontos, vaid Londonis) järgnes ka see Bristolis Nemcom.tv-le filmitud intervjuu Atwoodiga, mis andis mulle kordumatu võimaluse paljudele küsimustele põhjalikud vastused saada. (Produktsioonifirma Nemcom.tv saatesari „Vestlused“ („Conversations“) koosneb intervjuudest, mille käigus mõjukaid ingliskeelseid kirjanikke nagu Margaret Atwood, Doris Lessing, Peter Ackroyd, John Ban­ville, Edna O’Brien, Alexander McCall Smith küsitlevad nende tõlkijad. )

„Teenijanna loo“ tõlkimine polnud just lihtsate killast. 

« Avalehele 0 Kommentaari