Margit Adorf kõhkleb: “Immigrant”

See on film, mida eriti nagu soovitada ei tahaks, aga samas pole mõtet ka hoiatada, et seda kindlasti vaadata ei tasu.

Film pole ju kehv, kuid pigem sobib see suure lombi tagusele maitsele. Režissöör on James Gray. Miinuseks on nõrk stsenaarium ja naispeategelase (Marion Cotillard, vasakult teine) üheplaanilisus. Looga ei püüta vaatajat üllatada, ei pea olema kuigi taibukas, et aru saada, et meespeaosaline (Joaquin Phoenix) on lupard, bordellipidaja, kes on ära ostnud immigratsiooniametnikud, et need talle suunaksid maaletulnutest paremad palad, kobedamad naised, keda saaks oma ööklubis ja uulitsa lihalaadal meeste ihadele kaubaks tuua.

Filmi ainuke üllatus on vahest see, et kupeldaja lõpuks pattu kahetseb ja kõik avameelselt oma ohvrile ära pihib. Naispeategelane, Poolast saabunud immigrant, on masendavalt lineaarne, ei arene terve filmi jooksul mitte kuskile, on selline alandliku olemisega koogutaja otsast lõpuni, ei muuda tema olekut teisemaks ei see, et ta vahepeal tegeleb prostitutsiooniga, et sugulased ta ära põlgavad, või isegi see, et ta satub mõrva tunnistajaks.