Martti Turtola „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940.“ Tänapäev, 2008. 296 lk. "'Ühtekuuluvuse teel, Johan Laidoneri kirjad abikaasale.“ Koostanud Irene Lään ja Toomas Hiio. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 5. Varrak 2008. 160 lk.

Martti Turtola

“Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vaba­riigi hukk 1939–1940”

Tänapäev, 2008. 296 lk.

“Ühtekuuluvuse teel,

Johan Laidoneri kirjad abikaasale”

Koostanud Irene Lään ja Toomas Hiio. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 5. Varrak, 2008. 160 lk.

Eesti Vabariik sai just 90 aastat vanaks. See on parajalt pikk aeg, et saada selgust oma ajaloos ja aimu suurmeeste rollist ajaloo ümberkujundajana. Paraku saab ausast ajaloo uurimisest rääkida ainult viimased 17 aastat, ning aeg-ajalt on valus tunnistada, et meie väljakujunenud rahvuslikke tundeid riivavad mõned ajaloolased, kes kõigutavad oma uurimustes eestlastele pühaks saanud omariikluse alustalasid, ning persoone, kellest on püütud kujundada märtreid. Aga kas teenitult või teenimatult – selles on küsimus?

Nüüd lisab arutelule vürtsi Soome ajaloolane Martti Turtola, pikaaegne Soome Instituudi juht Tallinnas, kes lisaks Konstantin Pätsile on ette võtnud Johan Laidoneri, püstitades taas küsimuse: “Kas siis oli reetmine või ei?”

Küsimus, millele vastust on otsitud viimased 68 aastat. Ei ole see ei esimene ega viimane raamat Pätsi-Laidoneri teljest. Mõlemale mehele pühendati kogumikteoseid juba nende eluajal, riiklik sära, mille aupaistet nautisid mõlemad mehed täiel rinnal. Viimased viis aastat autoritaarset võimu ei saanud muuta põhiseisukohta – astuda relv käes vaenlase vastu, seisukoht, mida

J. Laidoner kindlalt raius veel 1939. aasta kevadel ja suvel kaitsetahtest pulbitsevaid kõnesid pidades. Autor oma seisukohast mingit saladust ei tee, mainides siiski, et ajaloolane ei ole kohtumõistja.

Sellisel taustal on hulga meeldivam lugemine Johan Laidoneri ja tema poolatarist naise Maria Laidoneri (sündinud Kruszewskana) kirjavahetus kindrali tegutsemise ajast Rahvasteliidus.

Euroopa oli just maailmasõjast toibumas, maailmakaardile oli lisandunud hulk uusi riike, uus ülemaailmne konflikt oli mõeldamatu. Laidoner valiti kolm korda Riigikogu liikmeks ning kuulus Eesti delegatsioonide koosseisu Rahvasteliidu täiskogu istungijärkudel 1922–1929 ja 1932–1934 peetud Rahvasteliidu des­armeerimiskonverentsil.

Rahvasteliidu Nõukogu nimetas Laidoneri 28. septembril 1925. aastal Rahvasteliidu erikomisjoni juhiks Mosulisse, seal pidi uuritama süüdistusi Türgi vastu kristlaste vastase tegevuse pärast. Komisjoni raport oli Suurbritanniale soodus. Südamlikud kirjad näitavad suurepäraselt kindrali inimlikku ja pehmemat poolt.

Kes oleks võinud tookord arvata, milliseks kujuneb nii Eesti kui tema enda isiklik saatus.