Mats Traat. „Islandi suvi“.
Selles raamatus kohtub lugeja osalt nendesamade tegelaste ja oludega, mis on tuttavad Traadi 1998.a. ilmunud novellikogust „Kartaago kiirrong“, taustal on need vilksatanud ka ta ajaloolistes romaanides.
Läbi uue raamatu lugude jookseb kolm keskendavat nime: Jakob Hurt, Hellenurme mõis ja autori enese sünni- ja kasvukoht Kuudse.
Jakob Hurt, kes ju meie rahvuslikest suurkujudest õieti ühegi belletristi nägemises seni esile tõusnud ei olegi, on vastses teoses oma keskea-aastais peategelaseks novellis „Hea karjane“. Läinud sajandi alguse muusikategelasi suvitusolukorras kujutavas „Islandi suves“ elustub Hurt tütre päevikulehekülgedel ja ajalookirjaniku pilgus. („Kartaago kiirrongis“ kohtame teda koguni kolmes loos.)
„Hea karjase“ tegevus toimub murrangulisel 1878. aastal. Märtsis hakkab ilmuma „Sakala“, mille sündi Hurt tervitab, kuid suvel sugeneb Jakobsoni ja Hurda vahele tüli, millele järgneb lõhe rahvuslikus ärkamisliikumises.Novellides „Kuri karjas“ ja „Esivanemate varjud“ räägib autor oma vanaisast, samuti isast selle noorpõlves.
Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. Juba sama päeva õhtul tuli Tallinnas kokku Eesti Ajutise Valitsuse koosolek. Eestimaa rüütelkonna esimees von Dellingshausen, kes oli Riias Balti hertsogiriigi loomise asjus, lendas saksa sõjaväelennukiga viivitamatult Tallinna, et Eesti Ajutise Valitsuse loomist takistada. Novell „Res nostra“ käsitlebki seda Dellingshauseni õhusõitu ja avariilist hädamaandumist Tapa mõisa põllul kesk rõuguredeleid. .
„Kohtupeegel“ sai 2002. aastal Fr. Tuglase novelliauhinna. Omapärase vormiga novell on saanud oma mustri tsaariaegse kogukonnakohtu protokollidest. Prismakujuline kohtupeegel asetses kohtulaual ja sellel oli kirjas Peeter I ukaasi tekst: „Sest et kohus Jumalast om, ja igaüks, kes Jumala tegudest lugu ei pea, äraneetud peab olema.“ Lugejale avaneb ilustamata pilt meie tollasest maaelust kogu oma hoogsuses ja jõhkruses.
Nagu eelmises kogus Edith Södergrani, on Mats Traat ka siin võtnud üht noort luuletajat kujutada, nimelt Jakob Tamme Nagu kogu raamat, nii on ka seegi jutt teostatud impressionistlikus tehnikas.
