Protestiturism läbi aastakümnete
Protestimise eesmärgiga pole küll kunagi reisile läinud, aga juhuslikult oleme sattunud vägagi meeleolukatele meeleavaldustele. Kõige esimene, kõige erutavam ja meie jaoks kõige olulisem oli täiesti juhuslik osalemine 1989. aastal Stockholmis toimunud toetusmeeleavladusel Balti riikide okupatsiooni lõpetamiseks. Loosungid, tõrvikud, sõnavõtud – nagu ikka, võiks praeguses ajas ütelda, aga aasta oli siis 1989 ja see oli meie esimene reis Rootsi ja üldse üks esimesi välisreise. Kuni selleni olime osalenud ainult Eesti okupatsioonivõimude poolt sotsialismi ülistamiseks korraldatud mai- ja oktoobrirongkäikudel.
 Abordipooldajate massimeeleavaldus New Yorgis 1992 oli selle kõrval muidugi tühiasi ja ega me seal ise ei osalenud, niisama vaatasime pealt. Vastased olid suhteliselt rahulikud, kirgi üles ei köetud, aga protestijate ja protestimise pealtvaatajate massid olid aukartust äratavad ja ühise ettevõtmise vaimus tegutsevaid kodanikke oli kena vaadata. Ja enda riigi kodanikega võrrelda.
Kaks aastat tagasi sattusime Berliini Teise maailmasõja lõpu aastapäeval. Täpselt ei mäleta, mille vastu protestiti (võiks ju ajalehtedest järele vaadata), igatahes olid nii pro kui contra jõud tugevalt esindatud. Sellel päeval olid tänavatel justkui teistsugused berliinlased, kelle riietuses valitsesid needid, mustad tagid ja tanksaapad. Ometi olime peaaegu et vapustatud, seekord riiklike turvameetmete poolt: Saksamaa sileda kooriku all peab ikka midagi tugevalt käärima, et selline meeletu hulk sõjaväeautosid, veekahureid ja mundrimehi välja oli toodud.
Protestiturismil on kindlasti tulevikku. Maailm muutub nagunii järjest rohkem üheks suureks külaks, kus naabrite probleemid saavad kohe ka meie omadeks.
Heidi ja Ülo Vihma
staažikad protestituristid
Protestide toimumisaegadega kursis olemiseks tasub külastada:
http://www.protest.net/
http://www.afterdowningstreet.com/
http://www.answercoalition.org/