Mees, kes tõestas, et ahvid tunnevad üksteist ära tagumike järgi

Loomade mõistus võib olla palju täiuslikum ja keerulisem, kui oleme seni arvanud, leiab loodusteadlane Frans de Waal. Tema peateos „Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?“ ilmus hiljuti ka eesti keeles. De Waaliga rääkis loomadest ja inimloomadest Tauno Vahter.

Frans de Waal (70) on üks tänapäeva tuntumaid loodusteadlasi, tema peamine uurimisvaldkond on primaatide käitumine. Ta on looduse populariseerijana kirjutanud palju loomade sotsiaalse käitumise alal tehtud avastustest, nende mõtestatud tegevusest, koostööst ja konfliktidest. De Waal on USA ning Hollandi Teaduste Akadeemia liige. Hiljuti ilmus eesti keeles üks tema peateoseid „Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?“.

Kui te oma kolleegidega teaduskonverentsidel kohtute, siis millistel teemadel eri koolkondade vahelised suuremad vaidlused puhkevad?

Viimasel ajal on vastuolud loomade emotsioonide ja ­tunnetusvõime osas pigem vanusegrupi küsimus. Enamik instinktidele keskenduvaid teadlasi on vanema ­põlvkonna biheivioristid, kes näevad loomi väga passiivsetena. Noorema põlve loodusteadlased ei vaidle selle üle peaaegu üldse, nemad näevad loomade teadvuse küsimust juba üsna iseenesestmõistetavana. Enamik tagasisidest on olnud heatahtlik, kuid on olnud ka kriitikat, peamiselt just nende vanema koolkonna esindajate poolt, kes näevad loomi endiselt üksnes instinktidest johtuvate isenditena ning loomuomaste kalduvuste asemel näevad loomadel üksnes sihitut või siis väljaõpetatud käitumist.