Usun, et liiga vähe oleks kasu üksikutest arhitektuurinõunikest ning ka riigiarhitektist. Asi on pigem inimeste teadmistes. Kui ikka põhikoolis jõuab kunstiajalugu renessansini (muidugi hea kui sedagi õpitakse), siis on väga raske mõista kaasaegse arhitektuuri ning disaini esteetikat. Ja kas siis saab pahaks panna arendajale ja arhitektile, et ta ehitab laiemale publikule meelepäraseid objekte?

Seega oleks vale süüdistada kinnisvara-arendajaid rahaahnuses. Niikaua, kuni ostja leiavad ka kõige ilmetumad ning ülilohakalt ehitatud korterid-eramud-bürood, siis pole mõtet ettevõtjalgi rohkem pingutada. Milleks investeerida rohkem kui saab odavalt läbi ajada?

Loomulikult saaks rohkem ära teha ka kohalikud omavalitsused. Üheltpoolt lokkab Eestis muidugi onupojapoliitika, kuid teisalt ei taha paljud spetsialistid lihtsalt maapiirkondadesse minna. “Isegi Kuressaarde ei taha keegi tööle tulla,” kurtis linnaarhitekt Toomas Paaver muret. Seevastu Tartus on lõpuks suudetud tööle värvata – võrreldes pealinnaga – tugev noorte andekate arhitektide meeskond. Linnaarhitekt Tiit Sild on kutsunud ametisse Tõnis Kimmeli (KOKO) jne. Ilmselt jääb laiemas plaanis väiksemate linnade ning valdadele ainsaks lahenduseks koopereerumine. Ehk peaks ka arhitektide liit abipalveid ennetades oma tööpõllu “kasimise” huvides aitama võimukandjatel leida sobivaid spetsialiste?

Probleeme on teisigi. Kauaaegne Kuressaare linnaarhitekt Lylian Hansar: ”Meie arhitektidel on vähe teadmisi sotsiaal- ja poliitika sfääris. Liiga sageli lähtutakse arhitekti kui looja  – kunstniku positsioonilt.” Hansari seisukoht on ses mõttes üsna sarnane Krista Kodrese omale, kes on korduvalt rõhutanud, et hoonete kavandamisel tuleks enam arvestada nii piirkonna ajaloolist tausta, sotsiaalseid aspekte jne.

Kas arhitektid on siis on “kolemajades” süüdi või ei ole? Veronika Valk, kes tunnistab, et on ka ise varasematel aastatel ebaõnnestunud hooneid projekteerinud, ütleb: “Sa saad alati valida, kas võtad tellimuse vastu või ei. Kasvõi nälgid kui vaja. Tehtu eest tuleb vastutada.”

Inga Raukas räägib, et ka Arhitektuuriagentuuril on mõned projektid vähese “kliendisõbralikkuse” tõttu seisma jäänud  (nõnda juhtus Sakala keskuse arhitektuurikonkursi võidutööga). Samuti on tellija lihtsalt arhitektide autoriõigusest hoolimata projekte ümber teinud (Aura veekeskus).

1960-80 Tallinna peaarhitektiks olnud Dmitri Bruns rõhutab nii ametnikkonna kui ka poliitika järjepidevuse vajadust ja loomevabadust: “Arhitektidele tuleks anda rohkem vabu käsi. Künnapu ja Padrik leiaks parema lahenduse oma Viru keskusele; Urbel ei teeks sellist hotelliklotsi Tallinna vanalinna kaitsetsoonis, mis ei sobi Kalevi ujula kaarja  vormiga, vaid leiaks midagi paremat. Meie investorid on vaesed ja kitsid. Ka arhitektidele on läinud ratsionaalsus konti, sest nad teavad, et teisiti nende projektide eest honorari ei maksta. Minu arvates, ei või hea arhitektuur olla väga ratsionaalne ja ökonoomne. Arhitektuur on ehituskunst ja kunsti eest tuleb maksta.”

“Arhitektid panevad pahaks, et kinnisvaraarendajad neid inetuid maju projekteerima sunnivad. Arendajad omakorda on veendunud, et arhitektid teevad inetuid maju ilma igasugu sunduseta. ...Aga juba seadus ise annab võimaluse kõik pea peale pöörata. Selle järgi võib võim delegeerida detailplaneeringu korraldamise ja rahastamise krundi omanikule või teistele isikutele, kes on sellest huvitatud. Sõnaga: panna kits kärneriks.”

Harry Shein

Postimees, 22.08.05

“Praegu aga koosnebki kogu keskkond, vähemasti linnades, peamiselt kastidest. …Sõnul “kasti ajama” on teatavasti väga kurjakuulutav tähendus.”

Tuuli Reinsoo

Postimees, 22.08.05

“Ei ole mingi saladus, et suuremad arendajad on poliitiliste parteide suursponsorid. Ja kui juba kohalik omavalitsus ja arendaja ühes paadis aerutavad, siis sünnivad olulised linnaehituslikud otsused kõrgel lihtsurelike peade kohal.”

Margit Mutso

EPL, 22.08.05

“Mis teil viga on, arhitektid? Miks te projekteerite Tallinna selliseid jõledusi? Mis kunst ja ilu see on, mida ainult teie näete, aga tavaline linlane ei näe? …Tauno Kangro kätte olen ma nõus Tallinna linnaruumi usaldama, aga mitte Künnapu, Padriku jt nendesuguste kätte.”

Jaak Urmet

EPL, 10.08.05

“Nüüd lööb arhitekt tellijale ainult kulpi, linnal pole ka mingit võimalust tekkinud stiihiale vastu seista.”

Ants Juske

EPL, 13.08.05

“Olen ikka hardusega kuulanud Valgre «Tartu marsi» algussõnu «Kaunim linn on Eestis Tartu....». Aga kui ma nüüd Vanemuise mäe ja Emajõe vahele jäävast linna südamest läbi lähen, siis pole ma enam kindel, kas laul mitte ei valeta või peab Tartu ise hakkama häbenema oma tunnuslaulu.”

Rein Veidemann Tartu uuest kaubamajast

Postimees, 28.05.05