Parteielu aluseks on “mina” lahustumine “meies” vähemal või suuremal määral. Üks kõige ürgsemaid vorme mina-teadvuse hägustamiseks – et anda teede meie-teadvusele, on ühised rituaalid, eriti koos häälitsemine, näiteks ühine laul. Ühisest  laulust saadavat naudingut  on põhjalikult analüüsinud Freud, seostades seda traumaatiliste elamustega ja fiksatsioonidega oraalses faasis (imikueas) ning alateadliku igatsusega tagasi pöörduda turvalise emarinna juurde. 

On ka üks sotsiaalpsühholoogia aabitsatõdesid, et grupiotsused on alati radikaalsemad, julgemad, hoogsamad, kui grupi liikmete otsused eraldi. Ennast üksmeelseks laulnud (et mitte öelda, oma teadvuse häguseks laulnud) grupp on valmis suuremateks tegudeks, kui mistahes grupi liige eraldivõetuna.

Niisiis on loogiline, et iga parteid kui grupi ülim väljendusvorm valimiste lähenedes mobiliseerib jõude, tihendab ridu ja tsementeerib  vundamenti, ka lauludega.

Oma laulud on loonud Reformierakond, Res Publica, Keskerakond ja Rahvaliit, Keskerakonnal on tervelt kolm laulu. Nagu kunagi nõukogude helilooja Isaak Dunajevski sõnastas “Meil laulud aitavad elada, võita...” P>

Reformierakonna laul on stiililiselt 1980ndate diskohitt, järgides praegu tunnustatud retromoodi. Lauljaks üksik  meeshääl (Ekke Lainsalu, kes on ka laulu autor)  mis väljendab hästi reformikate panustamist indiviidile, ennekõike maskuliinsele egole. Nasaalne, otsekui üleolev  tämber annab hästi edasi üksiku hundi ellusuhtumist, kus isiku tahe on seadus: “Tule meile ja pane maksma oma tahe vaid.” Laul on vormistatud kutsena Reformierakonda. Kutsuja kasutab familiaarset sina-vormi (“Vajame sind”) olles suunatud seega veel nendele (meestele), kes on juba nagu omad, aga ei ole veel ühegi poliitilise grupeeringuga liitunud.  Kõlavad märksõnad nagu “tegija”, “tulevik”, “kindel”, “teha on palju”, võtmelise tähendusega on fraas “enda jaoks loo võimalus sa meie kaudu”. Reform ei püri seega egode täielikku lahustamist “meies”, vaid pigem toetab enda leidmist ühises maailmavaatest, “meie” kaudu.

Res Publica laul “Eestimaale” (Tiit Kikas-Anzori Barkalaja) on esialgu levinud vaid instrumentaalversioonina. Sõnad on küll koduleheküljel olemas, nii et igaüks võib kodus karaoket teha.  Meloodia kannab laulva revolutsiooni “muusikalise peakujundaja” Alo Mattiiseni isamaaliste laulude vaimu, mis on julge samm. Stiililine viide Matiiseni isamaalauludele peaks ehk tähistama seda, et Res Publica teeb teoks kõik selle, millest “meie” kunagi laulva revolutsiooni päevil unistasime. Instrumentaalpala kuulates ootad nagu kogu aeg, et Ivo Linna hakkaks laulma ja peagi liituksid temaga ka teised tunnustatud ja armastatud solistid. Pala on aeglane, domineerivad mazhoorsed ülevad toonid, lõpp toob silme ette nägemuse valgusest tunneli lõpus, kui võimul on Res Publica ja valitseb helge ja harmooniline  kord (vastavalt Res Publica loosungile  “Vali kord!”).

Barkalaja loodud tekstis üritatakse puudutada eestlaste paganlikku alateadvust (Barkalaja oli kunagi tuntud maa-usulisena): torkavad silma märksõnad “Põhjanael”, “päiksekiir”, “maaga ühte meelt”, “noorkuu”, “loits”. Leidub ka väljend  “hea usk”, mille kohta pole täpsustaud, milline, kuid hiljuti lasi Res Publica end vist õnnistada luterliku kirikus. Tekst on küllaltki abstraktne, ei küta meie-tunnet, vaid räägib kõrgematest, isikuülestest eesmärkidest, siiski lõpusalmis öeldakse konkreetselt, et “meil on antud jõudu korraldada maad”.

Keskerakond on Eestis partei suure tähega, nende ideoloogid ja imagoloogid on teadagi kõige professionaalsemad. Laulu kui meediumi jõudu tunnetades on neil valminud isegi kolm lugu, kõigi autoriteks Riho Rõõmus.

Keskerakonna marsi “Meiega koos” rütmikatest voogudest laseb ego end kaasa viia kui tuhandepäisest õhevil rahvamassist (tõrvikutega või ilma, see on detaili küsimus) ja polegi oluline, kus suunas see mass liigub, sest sihi on määranud Juht ja see on õige.  Jääb mulje, et seda laulu oleks kõige õigem kuulata suurtel väljakutel, lõpututel staadionidel, pärast Juhi kõnet, et saavutada lõplikku ekstaasi ja puhkeda raugenult pisaraisse.

Justkui kuskilt kaugusest kõlavad loo alguses trummirütmid, neile lisandub peagi ülev ja sihikindel meloodia ning mahlakad noored baritonid. Lugu on üsna aeglane, sisendusjõuline, kaasakiskuv. Sõna “mina” ei kõla kordagi, “meie” vorm on läbiv, verbid on mitmuse 1.pöördes. Sõnadest jäävad meelde “selge siht” ja “ühine eesmärk”, “kindel”, “üksmeel”, “külg külje kõrval”

Keskerakonna laulus ei häbeneta ka välja öelda, et “teame me tõtt” ja “toome selgust”. Mida enamat on partei lihtliikmele vaja!

Keskerakond hästitöötava organisatsioonina ei alahinda ka tööd järelkasvuga. Nii on Keskerakonna Noortekogul oma laul “Võitja võtab kõik”, et relvastada juugend juba eos õige maailmavaatega. Räpivormis laul  vaheldumisi päkapikuhõikega “hei-hoo” on halva maitse musternäidis, ent kõlab noortepäraselt (et mitte öelda noortepäratsevalt). Kui kõikides teistes valimislauludes kõlab vaid meeshääl, siis Noortekogu laulus saab sõna koos mehehäälega ka naissolist. Tõepoolest, parteidest on Keskerakond ainus, kes on teadlikult teinud panuse naistele ja sellest räägitakse ka laulus: “tarku naisi täis on Keskerakond”

Kui Keskerakonna laul on suunatud partei liikmetele ühistunde süvenemiseks, siis Noortekogu laul kutsub neid noori, kes veel ei ole parteid valinud. Kuna aga on selge, et võitja võtab kõik (tsiteeritud ABBA lugu “The winner takes it all”), pakutakse noortele ainuõiget valikut.

Noortekogu laulus räägitakse ka avalikult asjast, ehk Edgar Savisaarest, kelleta Keskerakond  poleks ilmselt see, mis ta on täna. Edgar Savisaart võrreldakse popkultuuri ikooni, meheliku täiuslikkuse ja seksuaalse paueri sümboli James Bondiga ja -- loogiline-loogiline – Savisaar on Eestis ainus, kes võidab ka Bondi ja seda ka üksinda (erinevalt Laarist,Tarandist, Kallasest, nagu rõhutab laulu tekst). Bonditüdrukute võimalikust rollist Keskerakonna imagoloogias ei hakkaks siinkohal pikemalt peatuma, sest targale piisab.

Laulu refrään rõhutab muide ka terveid eluväärtusi: “hei-hoo, hei-hoo, Keskerakond ei joo.”

Rahvaliit on välja tulnud a capella meeskoorilauluga, mis sobib hästi partei imagoga. Tegelikult on tegemist Eesti Maarahva Erakonna lauluga.   Meestelaul on  üdini eestlaslik, ja kes ei härduks, kui  küpses eas mehed laulavad maast, merest, põldudest, leivast, järvedest, metsast, tuultest ja tööst. Laul on vaikne, harras, ei poseerita ega eputata.

Loomulikult lauldakse ka selles laulus  “meiest”, aga see pole siin pealesurutud, vaid tõesti kuidagi enesestmõistetav, umbes selline “meie”, mida eestlased peavad vaikimisi silmas, kui räägivad “identiteedist”, jättes täpsustamata, et peavad silmas rahvuslikku identiteeti. 

Rahvaliidu laul tekitab kindlust, et need on mehed, kes hoiavad elus põhiväärtusi ja nende juures võib end alati turvaliselt tunda.

Eesti parteide laulud

Reformierakond 

“Reformierakonna laul”, autor ja esitaja Ekke Lainsalu 

mp3 www.reform.ee

Keskerakond 

“Pidu metsas”, “Võitja võtab kõik”, “Meiega koos” Laulude viis ja sõnad Riho Rõõmus. 

mp3 www.keskerakond.ee

Rahvaliit 

“Kodust algab Eestimaa”, autor Heldur Jõgioja

mp3 www.erl.ee

Res Publica

“ Eestimaale “, autor Tiit Kikas, sõnad Anzori Barkalaja

mp3 www.respublica.ee