Mida naised siis lõpuks tahavad?

Meestel on Sofia Coppola teoste naistegelastest tavaloogika ja klassikaliste stereotüüpide abil võimatu aru saada, järeldab Andres Maimik äsja kinodesse jõudnud filmist „Petetud“.

„Petetud“ (The Beguiled).

USA, 2017. Režissöör Sofia Coppola. Osades Nicole Kidman, Colin Farrell, Kirsten Dunst, Elle Fanning, Ellen Burstyn jt. Kinodes alates 21. juulist.

Metsa seenele läinud tütarlaps leiab vana tamme alt vaenlasleeri haavatud sõduri ja viib ta koju. Kõlab nagu veidra muinasjutu algus ning seda Sofia Coppola uus film ongi.

On Ameerika kodusõja lõpuagoonia ja Uniooni väed on peale surumas Konföderatsiooni viimastele kantsidele. Virginia noorte neidude seminari direktriss Martha Farns­worth kaitseb vana maamõisa kõrgete müüride taga paari õpilast ja üht õpetajannat, kellel pole kusagile minna. Elukorraldus ja õppetöö jätkub pealetükkivast sõjast hoolimata vanaviisi. Hingevaakuva Uniooni sõduriga satub välismaailm aga otse nende tsitadelli ja naiste ees on ainult halvad valikud. Üheskoos otsustatakse mees enam-vähem normaalsesse konditsiooni põetada ja lõunaosariikide vägedele üle anda. Kapral John McBurneyt selline perspektiiv kohutab ning ta otsustab naiste peal rakendada kõiki kavalaid psühhotehnikaid, et vältida vastase kätte vangi langemist. Nagu oletada võib, heaga see manipulatsioon lõppeda ei saa.