Heikki Leis

Hea põnevik – Robert Ludlumi “Gandolfo tee” – sai läbi. See on Ludlumi raamatute seas üks väga teistmoodi, kuid mõnusalt üllatust pakkuv lugemine. Pooleli on S. D. Levitti ja S. J. Dubneri kirjutatud “Freakonomics” – mõlemad raamatud on täiesti eri žanrist, kuid väga sarnased autorite ulmeliste vandenõuteooriatega. Leidsin hommikul veel voodi alt H. Hobhouse’i “Kuus taime, mis muutsid maailma”. Selle põneva ajalooraamatu laenasin külas olles, kuid eks öökapiraamatuna on voodi alla pudenenud – ju pean aja leidma, et see läbi lugeda, enne kui tagasi küsitakse. 

Laenasin vennalt Ruitlase “Naise”, mis on ootel. Filmi esika puhul sain kaks väärikat kingitust – naine kinkis David Deida “Tõelise mehe tee” ja Aapo Ilves oma “Tulen öösel sulle koju”. Mõlemad ootavad lugemist. 

Ajakirjadest on lemmikuks Geo – seda soovitan ka kõigile sõpradele, kuna teist nii head silmaringi avardavat ajakirja ei tea. Sõber kinkis eelmine aasta sünnipäevaks Geo aasta tellimuse, parim kink, mida kellelegi teha võiks. Go-Travel, Navigaator ja Kalastaja kuuluvad ka kohustusliku lektüüri hulka. 

Raamatud võistlevad hirmsal kombel netilehtedega ja tihti kipuvad viimased, kurivaimud, peale jääma. Põhisaidid, kus käin, on Postimees, facebook, kalale.ee, kipper.ee ja windguru.cz. Nii veider kui see ka pole, on ilmavaatlemine väga põnev. Esialgu võib tobe tunduda, päevast-päeva graafikuid ja ilmamudeleid vahtida, kuid see on huvitav ja kõvasti ka töös kasuks tulnud.

PS Laenasin juba tükk aega tagasi välja Mike Horni “Null-Laiuskraad” – kui keegi sõpradest seda loeb ja meelde tuleb, siis ootan tagasi. Üks parimaid tänapäevaseid seiklusmatka jutte. On näha, et autoril on uskumatud läbielamised ja kogemused, kuigi mees kirjeldab neid suhteliselt kiretult. Tema lood on siiski julgustavad ja panevad ka ennast tahtma järjest suuremaid tegemisi ette võtta.