Miks me armastame Lapinit?
Leonhard Lapini näitus “Protsessid” Tallinna Kunstihoone Galeriis. Avatud 12. jaanuarini.
Tundub, et kunstiteos on energeetiline nähtus. Kujundid saabuvad kõrgemalt, inglid toovad need kunstnikeni ja läbi nende toimib kõik edasi. Seda energiat tunnetasin ühel aastaalguse pimedal õhtupoolikul, mil möödusin suletud kunstihoone galerii vaateakendest. Tuled põlesid, süda hakkas järsku taguma. Olin Lapini, tema juubeli ja näituse sootuks unustanud. Järsku paiskus suurtest vitriinidest vastu hiiglaslik energiapahvak. See, mida ma hetkega tajusin, on kirjeldamatu. Kunst on ju üldse seletamatu.
Tol õhtu taipasin, et kunstiteos ja kunstniku isik on kaks eri nähtust. Kunst lihtsalt tuleb kuskilt ja läbi kunstniku jääb. Ja nii see on igavesti.
Järgmisel päeval, kui uksed olid avatud, läksin näitust vaatama. Uurisin teoste kompositsioonilist ülesehitust ja tehnilist teostust. Jällegi hämmeldusin. Vaimukate ja lihtsate kompositsioonivõtetega oli saavutatud erakordne terviklikkus. Lapin on seda ühte rauda tagunud juba paarkümmend aastat. Ja kui need kujundid ühes ruumis paiknevad, on tulemus totaalne. Meenuvad Morandi, de Chirico, Antonioni, Malevitš. Kuid Lapini energeetika on kordumatu. Seda ei vaheta ära mitte millegagi.
Kolmanda päeva õhtul lähenesin galeriile Jaani kiriku poolt. Interjöör säras valguses ja piltide kooslus oli kaugelt jälgitav. Huvitaval kombel moodustasid taieste mustad ruudud, ringid ja kolmnurgad oma kerges nihestatuses maagilise noodirea. Terve interjöör töötas ühe tervikuna, isegi valvuri must tool tundus olevat ekspositsiooni osa.
Tunnen Lapinit aastakümneid kui vigurvänta ja naljameest. Kuid see, mis toimub vaadeldaval näitusel ei ole üldse naljaasi. Tulemus on tõsine. Tõsine kui sünd ja surm, tõsine kui püramiidid, vanad taluhooned, kivikalmed, veskid või väikesed külakirikud. Siinkohal tahaks avaldada mõtte, et mõjuv kunstiteos on kui elusolend, isegi rohkemat – ta tundub elavat igavesti.
Tõnis Vint oma suurepärases kaisukarude artiklis (Areen, 28.11.2002) viitas pühadele esemetele, millede kaudu ilmutab ennast Püha Vaim. Kuid ka pildid, kunstiteosed võivad olla sellised nähtused. Leonhard Lapini “Protsessid” ja “Arhitektoonid” vahendavad meile seda igavest kõrgemat jõudu, ilma milleta mitte miski siin Maal ei eksisteeriks. Kunstniku loovus on väärtus, mida vajab kogu inimkond, mida vajab Universum.
