Selle peale kutsus telememm Oprah stuudiosse Hatcherile lisaks legendaarse “Dünastia” staari Linda Evansi ja kunagise iluikooni Cybill Shepherdi, kes TV3 vaatajaile tuttav näiteks seriaalist “Partnerid” (“Moonlighting” ). Ning üheskoos arutleti väärika vananemise üle kultuuris, kus anti-age on ilutoodete juures kõige parem müügiargument.

Kust sa leiad enesekindlust, kui mees jätab su maha, kui oled 28, ja tema uus väljavalitu on 15? Mis tundega sa vaatad peeglisse, kui oled käinud hommikul ajalehti ostmas ja näinud oma täiuslikku, ilumeigitud ja töödeldud nägu vaatamas vastu ajakirjade kaantelt? Kuidas selle ebatäiuslikkusega leppida? Ja kas sinu vastu tunneb filmi- ja teletööstus huvi ka siis, kui sa pole sündinud, geneetiline hõbelusikas suus? Ja kuidas tunda ära see piir, millest üle astudes oled sa sileda lauba ja lõua asemel võitnud keemiliste ja kirurgiliste sekkumiste tulemusena peaosa õudusfilmis nimega “Elu”?

Nagu kõnealused draamadiivad, nii proovis ka Dana Delany kaheksa aastat tagasi kosmeetiku soovitusel otsaesist botox’iga silendada, aga nõel tabas närvi ning kahjustused on tuntavad siiamaani – näitlejanna parema silma lihased ei töötagi enam endiselt. Kui ma muidu poola- ega bulgaariakeelsest vestlusest aru ei saa, siis see, et head kolleegid, kellega me kõik Madridi FOXi press junket’ile kokku olime lennutatud, peatusid hommikukohvi kõrval Delany botox’i süstimise teemadel pikalt ja süvenenult, oli vägagi hästi arusaadav. Botox’i keel on rahvusvaheline. Delany on pärast esimest jubedat kogemust lubanud, et ei kunagi enam, ning tõstab esile neid Hollywoodi näitlejaid, kes on valinud väärika vananemise tee – Jamie Lee Curtis, Meryl Streep, Diane Keaton jt.

Aga konkurents tipus on armutu – kui sa oled 60 +, siis keda sul teles veel mängida on? Miss Marple’it? Kui naeruväärne on see, kui telesarja krapsakad keskealised kuningannad pannakse suurel kinoekraanil mängima mängu, et 50 on uus 40 ja 40 uus 30, näitasid meile “Seksi ja linna” produtsendid. Telepurgis hulganisti piire nihutanud ja suurlinna naiste seksuaalsuse tabusid purustanud sari muutus nüüd iseenese paroodiaks, inetuks virilaks punnis huultega irveks.

Nii et mine tea, võib-olla tegi Dana Delany oma elu kõige targema otsuse just siis, kui ta Carry Bradshaw rollist “Seksis ja linnas” keeldus, ning särab nüüd, 55aastasena peaosas oma isiklikus seriaalis. Mängides moodsat naist, kellel oli särav karjäär ja tubli perekond, ja kes kaotas selle kõik ning peab kõigega valinud otsast alustama.

ABC loodab sarjast palju, ja avanädalate eetriedu põhjal võib öelda, et lootus pole olnud asjatu. “Keha kui asitõend” võib osutuda ka Ida-Euroopa areaalis läbilöögivõimeliseks – tegemist on ju mõrvajuurdlust ja meditsiini miksiva seguga. Teades, kuivõrd eestlane lembib “Gray anatoomiat” ja “Kiirabihaiglat”, aga ennekõke “CSId” ja kõikvõimalikke pühapäevaõhtuseid krimidraamasid, ei paneks ma seda üldse imeks. Endine neurokirurg, kes autoõnnetuse tagajärjel kaotab võime opereerida, läheb kohtumeditsiini üle, “sest sa ei saa tappa kedagi, kes on juba surnud” – kõlab ju igati paljutõotavalt. Pealegi ei ole Megan Hunt naine, kes hoiaks viisakalt suu kinni, kuniks targad mehed räägivad, tema haarab igal võimalikul hetkel ohjad enda kätte, ning seetõttu on “Keha kui asitõendit” peetud ka naisversiooniks siinmail erakordselt populaarsest “Dr House’ist”.

Väga suure osa oma karjäärist on Delany muide veetnud helistuudios Batmani-koomiksi järgi vändatud animeeritud teleseriaalidele Lois Lane’i häält peale lugedes. (Muide, ka Teri Hatcheri karjääris mängis olulist osa ühes järjekordses Batmani seriaalis Lois Lane’i kehastamine aastatel 1993–1997). Kolmekümne aasta pärast tõstavad võib-olla tulevased ajakirjanikud Evelin Pange karjääri tipuna esile koeratüdruk Lottele hääle andmist. Miks mitte? Pealegi, animakangelased ju ei vanane.

“Keha kui asitõend” jõuab Fox Life’i eetrisse 26. aprillil kell 20.