Andrus Kivirähki värskes jutukogus on 12 jutustust. Mõned neist on varem ilmunud Loomingus (nagu kaks spetsiifiliselt Loomingu Raamatukogu ja Loomingu peatoimetajaid läbi aegade käsitlevat juttu), mõned varasemates raamatutes, aga on ka uusi. Kivirähki puhul on süžeed alati nii käänulised, et juba loetud jutte on mõnus taas lugeda. Nii näiteks ei meenunud mulle lugedes „Üks veski seisab vete pääl...“ ülilahe puänt, ehkki olen sellest isegi lehes kirjutanud, sest detailirikas lugu kiskus niivõrd endaga kaasa. Väga hea vaib on ka samuti varem ilmunud loos „Inimväärne elu“, mis jutustab loo kahest lollist ja ahnest külanaisest, Maretist ja Sirjest, kes lasid ennast limastel tulnukatel lõhki lõigata ja oma sisemist elu uurida, peaasi, et mitte jälle tööle, „sandikopikate eest orjama“ minna.

« Avalehele 0 Kommentaari