Kui räägime üldarvust, siis ­Eestis on ligikaudu paarsada hunti. Seda on just parasjagu. Eelduseks muidugi see, et see hulk on üle Eesti enam-vähem ühtlaselt jaotatud, et hunte oleks rohkem loodusmaastikes ja vähem põllumajanduspiirkondades. Aga kui populatsioon hakkab kontsentreeruma nii, et mõnes piirkonnas on huntide tihedus liiga suur, siis tekivad probleemid. Nagu praegu saartel. Saarte mure on ka see, et seal on rohkem lambakasvatust. Loodus kannataks hunte märksa rohkem välja, aga inimene mitte. Sotsiaalne taluvuspiir on kordi madalam kui keskkonna kandevõime...

Saartel on poollooduslikud kooslused, hooldatavad rannakarjamaad ja sinna ei saa ümberringi kaitseaedu rajada. Aga ega hundid lollid pole – kui neil on lihtsamini kättesaadav toit, siis nad võtavad selle. Lammas ei jookse ära ega hakka vastu, erinevalt metsloomadest.

Ilvest hunt vist kardab?