Siiski teaduse võimalustes. Ma ise kuulun vabakiriklikku usutraditsiooni (baptism), mis rõhutab just Jeesuse eeskuju. Juba religioosselt pinnalt tekib küsimus, kes see eeskuju on. Karl Barth ütles 1923. aastal nõnda, et kui tegeled ajaloolis-kriitilise uuringuga uskliku inimesena ja näed, et see viib ummikusse, siis seda parem. Seda selgemaks saab sulle sinu enda usu vajalikkus. Ma olen sellega nõus. Moodsa teaduse tekkimisega 18. sajandi lõpul oli suur lootus, et Jee­suse isikut kriitilise teaduse vahenditega uurides leiame midagi uut ja värsket, isegi säärast, mis vastandub kiriklikule traditsioonile. Loodeti ka, et teadus võib Jeesust näidata ehedamal või paremal viisil. Ent see pole niisama lihtne. See kõik on nii kauge ajalugu. Üle 2000 aasta on möödas sellest, kui Jeesus sündis, tõenäoliselt aastatel 6-4 e.m.a, aga sellest ajaloost jutustavad tekstid mõjutavad miljonite inimeste elu tänapäevalgi. Paraku on nõnda, et ka kristluse ajaloos on Jeesuse-pildid ikkagi väga-väga erinevad, ka tänapäeval. Kui religioosses maailmas, sealhulgas ka juutidel ja islamis, pole Jeesuse isiku mitmekesisus väga suur probleem, siis teadus peaks saavutama kindla, vaieldamatu tõe. Aga asi on selles, et need Jeesu­se-pildid mitte ainult ei eristu, vaid on sõna otseses mõttes ühildamatud.
Missugused on peamised vastuolulised Jeesuse-rekonstruktsioonid?
Jeesus kui juudi variser, Jeesus kui kristlik messias, Jeesus kui imetervendaja, Jeesus kui maag, Jeesus kui šamaan, juudi prohvet, Jeesus kui küünikust filosoof jne. Terve rida uurijaid rõhutab, et Jeesus ei elanud mitte Judeas, vaid Galileas, mis tähendab, et temasse suhtumist võib võrrelda suhtumisega setudesse. Paljud pole setusid õieti eestlaseks pidanud, neisse on suhtutud eelarvamustega, ja midagi sarnast toimus ka Galilea ja Judea elanike vahel. Kui Jeesus tegutses Galileas, helleniseerunud kreeka-rooma kultuuripiirkonnas, võisid tema olulisemateks mõjutajateks olla küünikutest rändfilosoofid. Need olid alternatiivtarkust õpetavad protestijad, keda võiks võrrelda antiikaja punkaritega. Kõige tuntum küünik oli Diogenes, kes elas vaadis, et tuletada inimestele meelde: kõigel materiaalsel, mida me argielus ihaldame, pole mingit tähendust. Väga paljud Jeesuse õpetused on sarnases võtmes. Nii ongi pakutud, et äkki ta oligi Galilea juudi talupoeg, kes oli ühtlasi hellenistlik küünikust filosoof. Sinna kõrvale võiks panna juudi uurija Hyam Maccoby raamatu “Jesus the Pharisee”, kus öeldakse, et evangeeliumites püütakse tegelikku tõde varjata, ja kui vaadata Jeesuse tegevust ja sõnumit juudi tekstide valguses, oli Jeesus tegelikult tüüpiline variser. Selliseid pea peale pööramisi on terve see maailm täis.