RAAMIST VÄLJAS: Noori tantsijaid Merabi (Levan Gelbakhiani, paremal) ja Iraklit (Bachi Valishvili) seovad esialgu soojad tunded tantsu, hiljem ka teineteise vastu. Foto: A-One Films Estonia

„Tantsija elu on närune,“ ütleb Rootsi-Gruusia filmi „Ja siis me tantsisime“ peategelasele Merabile tema isa Ioseb, endine tantsija, kes nüüd Thbilisis turumüüjana leiba teenib. Homoseksuaalse tantsija elu Gruusias võib aga olla närusem veel, võiks öelda vaataja pärast kinoskäiku. Gruusia päritolu Rootsi režissöör Levan Akin sai oma maikuus ­Cannesis esilinastunud filmi „Ja siis me tantsisime“ idee just nimelt sellest, kui nägi 2013. aastal rünnakut pride-paraadile Thbilisis. Akini ilus ja südamlik film ongi vast parim asi, mis sellisest vastikust sündmusest ajendatuna juhtuda sai.

Avalehele
2 Kommentaari