Inimesed


Mulle on alati meeldinud inimesi jälgida ja neile ise elulugusid välja mõelda. Näiteks näen rongis või kohvikus kedagi ja kohe hakkab kujutlusse joonistuma selle inimese argipäev, minevik ja tulevik; iseloom ja amet; harjumused jne. Põnev on ka ette kujutada inimese hääle kõla, ilma et seda kunagi kuulnud oleksin. Seda võtet rakendan ma ka loomade puhul. Tean väga hästi, kuidas räägivad minu koer ja ümbruskonna kassid.

Ettearvamatus


Üldiselt meeldib inimestele rohkem stabiilsus, aga mina tunnen end tõeliselt elus just siis, kui asjad ripuvad õhus ja tajun suurt ettearvamatust. Kõik siin ilmaruumis sõltub lõpmatust arvust kokkulangevustest ja kätkeb endas lõputult inimesele ilmselt alatiseks hoomamatuks jäävaid saladusi. Nii tunnen ka mina end kuidagi õigemini, tajudes elu küllaltki ohtliku, kuid põneva teekonnana, kaose ja näiliku kontrolli piiril žongleerides.

Vägevad naised


Viimasel ajal olen saanud innustust vägevatest naistest enda ümber, nii kodu- kui välismaal. Näiteks mu enda sõbrannadest, kes on järsku kuidagi eriti avanenud ja arenenud, aga ka mõnedest võimsatest naistest, keda eemalt imetlusega jälgin. Enamasti on need sellised naised, kes, nägu naerul ja valge lipp kõrgel, vastu kurjuse ja ebaõigluse tuult edasi rühivad.