erakogu

Vaieldamatult kõige rohkem loen ma viimasel ajal stsenaariume. Nii tööl kui puhkehetkel. Nii enda kui teiste omi. Enda omi tuleb lihtsalt ikka ja jälle kriitilise pilguga üle lugeda, ümber kirjutada ja lihvida. Teiste omi loen siis, kui hea kolleeg küsib tagasisidet. Viimati aga sattusin hoopis žüriisse ja lugesin terve portsu Nisi Masa Estonia lühifilmi stsenaariumikonkursile laekunud võistlustöid läbi.

Lapsele loen unejutte. Mul on selline põhimõte, et ühte asja mitu korda ette ei loe. Minu lemmik on endiselt Lindgren, aga tütrele meeldivad väga ka Kerttu Soansi raamatud. Eriti need, kus on Kruubi-Ruudist juttu.

On ajakirju, mida ma kohtlen nagu raamatuid. Nad seisavad riiulis aukohal ja paremad kohad on sildistatud. Ma ostan neid trükisoojalt. Üks selline on Oma Maitse. Ma nautisin tõeliselt ka Jussi Talvi “Gastronoomia ajalugu”.

Üldiselt on tunne, et üha vähem loen ilukirjandust ja rohkem kõike seda, kust praktilisi teadmisi ammutada. Hetkel on lisaks erialasele kirjandusele põhiteemaks aiandus ja renoveerimine. Vimased “ebapraktilised” autorid, keda lugesin, olid Eckhart Tolle ja Osho. Sissejuhatus iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Julgen soovitada.

Kõige parema meelega loen aga kirju. Natuke kahju on, et üha harvemini tulevad need ümbrikuga. Selliseid päris-kirju hoian aastaid lauasahtlis ja loen eranditult iga sahtlikoristamise käigus uuesti üle. Aasta-aastalt avastan üha rohkem ridade vahelt.