Mis asju sa loed? Kätlin Kaldmaa

Loen raamatuid, loen tähti, loen komasid, loen punkte, loen puulehti ja maa peale pudenenud puuvõrade pealt, mis suunast tuul eile puhus. Loen vihma, loen tuult, loen tormi, loen ronge, loen inimesi, loen kirju, loen telefone, loen päevikuid, loen märke. Ja kui suureks saan, hakkan detektiiviks.

Viimane aasta on tänu erinevatele ette sattunud ülesannetele (kulka tõlkekirjanduse žürii, laste-, noorte- ja suurte tõlkekirjanduse ülevaated) iseäranis suure raamatulugemise tähe all möödunud. Harvad pole päevad, kus saab kolm raamatut loetud. Praegu, raamatuajakirja Lugu väljatulemise eel, ei jõua päevast lugemist kokku arvutadagi. Kahju, et üles kirjutama ei hakanud, äkki saaks aastaga tuhat raamatut kokku.

Ideaalpäev: varahommikul voodis Ladina-Ameerika kirjandus, et sooja saada, hommikupoolikul Ameerika kirjandus, et veri käima saada, õhtupoolikul Euroopa kirjandus, et midagi üllatavat nautida, ja õhtul luulekirjandus, et uusi impulsse saada. Unekirjandus enam minust ei sõltu.