Mis saab uuest Tallinna „peatänavast“ kõledal sügisel ja lumerohkel talvel?

Käisin nädalavahetusel Helsingis. Ilm oli külm ja tuul vinge. Lund veel siiski polnud. Südalinnas oli vähe rahvast, kohvikud aga puupüsti sumisevaid inimesi täis. Mikonkatu jt teised laiad, spetsiaalselt jalakäijatele loodud tänavad kesklinnas peaaegu inimtühjad.

Vaatasin seda meie laiuskraadi jaoks tavalist pilti ja mõtlesin kära peale, mis korrapäraste vaheaegadega toimub Tallinna nn peatänava projekti ümber. Praegu on projekt seisma pandud, et ­uurida põhjalikumalt kui seni, kuidas liiklus sellise lahenduse juures (Pärnu maantee on pikalt kesklinnas muudetud kaherealiseks, mõlemal sõidurajal on autod, trammid ja bussid koos) üldse toimima hakkaks ja kuidas see mõjutaks ülejäänud kesklinna liiklust. No aga ootame tulemused ära.

Tahtsin rääkida teisest peatänava aspektist. Kui vaadata selle eskiise või arvutianimatsioone, siis näeb seal hiigelastmestikku, mis laskub Musumäelt Draamateatri poole, Narva ja Pärnu maantee laiu pärnadega promenaade, suurejoonelist udupurskkaevudega väljakut Viru ringil, kust autodel on vahva läbi sõita.

See kõik võib olla väga tore mais, juunis, juulis ja augustis, isegi ehk septembris, aga hiljem ja ka varem asjad enam nii toredad ei ole. Tallinlased teavad väga hästi, et isegi praeguste kesklinna kõnniteede ja väljakute puhastamine on lumisel ajal traagiline näitemäng, milles linnaelanikud on reaalsed ohvrid. Libedad kohad, koristamata lumi või hiiglaslikud lumesulamisega tekkivad sopaveelombid ülekäigukohtadel ei sisenda mitte mingisugust helget kindlustunnet, et üha lisanduvaid platse, astmestikku ja „autodelt jalakäijatele tagasi võidetud“ territooriumi hoolsalt lumest puhastatakse, tekkivale jääle sõelmeid raputatakse, lombivabaks tuunitakse jne.

Palju tõenäolisem on see, et sellise peatänava projekti ellu viimisel, nagu praegu veebiaadres­sil www.peatanav.ee näha võib, tekib Tallinna kesklinna talvel juurde raskesti läbitavaid lõike, jääplatoosid, räpase lume kokkulükatud hunnikud ja kitsaid jalgradasid, mis hangede vahelt läbi viivad.

Sellepärast usun, et hea lahendus on kuskil vahepeal. Kesklinna läbiv tänav vajab uuendamist küll, aga ilma Itaalia kliimasse sobiva kinnismõtlemiseta. Ning sellisel moel, mis arvestab meie kliimas kaheksa kuud aastas kestva „kehva suusailmaga“, ei tekita juurde suurema osa aastast inimtühje alasid „jalakäijatele ja jalgratturitele“ ning suudab leida hea kompromissi moodsa linnaruumi planeerimise ning paratamatult vahelduvate aastaaegade vahel.