“Ninja Tuna”

(Ninja Tune)


Manchesteri veterani Andy Carthy, rohkem tuntud kui Mr Scruff, uus album kuue aasta järel on väga veenev. Professionaalne produktsioon, kaheldamatu tantsupõrandamõõde ja läbimõeldud turundus. Mr Scruffi plaadid omavad kaugelt äratuntavat kujundust ja kõlapilti – naivistlikku, lihtsakoelist, popkultuuriga flirtivat. Intervjuudes räägib härra armastusest tee ja koomiksite vastu. Rõhutab inglaslikkust, millele viitab ka irooniast pakatav huumorimeel. Albuminimele kohase tuunikalasümboolikaga T-särgid, kotid, mälupulgad. Kokkuvõtteks kiiksuga popmuusika, mida kümme aastat tagasi ehk triphopi pähe oleks pakutud.


Tõepoolest, see plaat oleks võinud ilmuda ka 1998 või 2003, kuidagi ei teeks vahet. Milles pole muidugi midagi halba. Muuseas, albumi üllitanud Ninja Tune väärib oma varsti kahe aastakümne pikkuses järjepidevuses auhinda. Enamik palasid plaadil sobiks ideaalselt vastuseks Eesti Ekspressi küsimusele “Parim lugu kaasavilistamiseks?” ehk teie ees on täiesti arvestatav kokkamis- või tervisejooksutaust. Parajalt hoogne, maitsekalt elektrooniline, korraga õhuline ja higistamaajav.


Siiski ei maksa arvata, et siin on tegemist miski juhusliku purtsatusega – toode on kuuldavasti kaks aastat valminud, kaasa teevad sellised raskekaallased nagu räppar Roots Manuva, junglist Danny Breaks ja jazz-vokalist Alice Russell. Ja pidavat müüma hästi. Kui Kuldmuna saaks välja anda, täitsa annaks. Pretensioonitu, aga kvaliteetne.
7