NUKUTEATRI ESISTAAR: Mart Müürisepp istub "Dorian Gray portree" dekadentliku dändi rolli ja nimiossa kui valatult. Foto: Jaana Süld

Nukuteater on Oscar Wilde’i “Dorian Gray portreed” lavastades teinud oivalise valiku, nende esistaarile Mart ­Müürisepale istub dekadentliku dändi roll kui valatult. Wilde’i skandaalne romaan pole enam kui sajand hiljem aktuaalsust kaotanud ning sobib Eestis viimasel ajal esile kerkinud viktoriaanlike meeleolude taustal tervistava provokatsioonina, umbes nagu vikerkaarevärviline lipp Vao külla suunduva mootorratturi kiivril.

Müürisepa Dorian Gray on raamatu algversioonidele (mida autor hiljem sündsamaks kärpis) truult biseksuaalne ja nimiosaline mängib selle tõiga liigagi ilmseks: viisis, kuidas sire noormees laval järjest koketeerivalt Nukuteatri vanameeste kõhukesi silitab, on perversset koomikat. Tarmo Männardi mängitud Basil Hallwardi käperdamine ja suudlemine enne seda, kui Dorian ta tapab, mõjub naksitralli vägistamisena. Dorian Gray portree autorile, oma modelli jumaldavale kunstnik Basil Hallwardile endale pole lavastaja-dramaturg Vahur Keller homoseksuaalsust inkrimineerinud – Männardi väljapeetud ja südamlikus esituses on Basil Doriani ilu, mitte tema ihu ori.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: