"Meeletu"

Režissöör ja stsenarist Elmo Nüganen. Põhineb Jaan Tätte samanimelisel näitemängul.
Osades Rain Simmul, Anne Reemann, Aivar Tommingas, Kalju Orro, Peeter Tammearu jpt.
ETV, EFSi ja Kultuuriministeeriumi koostöös valminud väikese-eelarveline telefilm.
Tootjad ETV ja Taska Film. ETV initsiatiivil on samas formaadis valminud "Kohtumine tundmatuga", "Libahundi needus", "August 1991".
Esilinastus Sõpruse kinos 5. oktoobril.


Linnalegend pajatab tulevastele põlvedele, et Eesti teater kaotas suurepärase näitleja, kui Elmo Nüganen otsustas hoopis lavastama hakata. Ja et Eesti teater kaotas varsti ka suurepärase lavastaja, sest Nüganen hakkas himustama filmi-ilma.

Teatri topeltkaotus ei pruugi muidugi võrduda Eesti filmi topeltvõiduga, aga midagi "Meeletus" on, mis legendile hoogu juurde annab. Ja see on... Nüganeni oskus näitlejaga töötada. Teda nii palju taltsutada (piitsutada, piinata, meelitada?), et saabuks meediumile sobiv tulemus. Film koosneb ju väga mitmesugustest komponentidest - näitleja ei pea kaadris grimassitama ega röökima, sest mõte ja tundetoon sünnib montaaži, helitausta, valguse ja kaadrikompositsiooni koosmõjul. Ja Nüganen on sellest suhteliselt hästi aru saanud. Ja eks meeskond "oma ala parimatest" - operaator Mait Mäekivi, helilooja Jaak Jürisson, monteerija Tambet Tasuja - oli tugevaks toeks, et kompenseerida videofilmi väike eelarve ning lühike võtteperiood.

"Meeletu" peaosas särab pärast Jüri Järvetit minu jaoks vahest üks kõige "filminäitlejam" näitleja Eesti teatrist, Rain Simmul ("Need vanad armastuskirjad", "Karu süda"). Haljale oksale jõudnud ärimehe rolli jaoks, kes ühel päeval ilma suurema jututa kõik pikalt saadab ja maakolkasse põrutab, on tal hädavajalik hullumeelsuse tuluke silmades olemas. Maaelu-nirvaana jääb muidugi üürikeseks, sest külarahvas saab haisu ninna - lihtsad inimesed tahavad üle kõige lihtsaid lahendusi, ja kelle suust veel kui mitte rikka mehe suust need õnneliku elu valemid peaksid pudenema.

Teine supersooritus tuleb Ugala näitlejalt ja teatrijuhilt Peeter Tammearult, kes punikuid ja eite ühevõrra armastava häbeliku külamehena tollesama võõra käest nõu ja tuge läheb küsima, seakints näpus. Stseen, kus need kaks ummikusse jooksnud meest, kes nagu mitte midagi enam elult tahta ei oska, seal puu otsas jalgu kõlgutavad, on tõesti elamus. Dialoog on paigas, esitus usutav, saal rõkkas naerda, mulle puges hinge erakordne kurbus.

Äramärkimist väärivad veel Anne Reemann ärimehe "eest kole ja tagant kole ja ... külje pealt olin enam-vähem" moodsa naisena, keda kaamera tingimusteta armastab, ning Aivar Tommingas "aumehest" traktoristi Vorsti-Jürina, kes ärimehele isamaja võileivahinnaga maha müüb. Episoodiliste karakteritena väärivad loorbereid ka altkäemaksualdis vallavanem (Kalju Komissarov) ja filosoofiline elutark Uugu (Kaljo Orro).

Filmi sõnumiks võiks pidada mõtet, et hea on anda, ja õige hea on, kui on, mida anda. Aga kas inimene siis sellest vabaks saab? Ärimees nõuab filmi alguses endale eluaegset vanglakaristust. Kas vabaduse ohverdamises võib seisneda tõeline vabanemine kapitalismi "kel on surres kõige rohkem asju, on võitja" paradigmast? Liiga lihtne. Selline lihtsustamine, paulocoelho'lik muinasjutuvestmine jumalapositsioonilt, on aga Jaan Tättele iseloomulik.

Nüganeni stsenaristikäe all on üheplaaniline lugu saanud õnneks mõne mõõtme juurde. Kahjuks ei lõiganud Nüganen välja aga Tätte loomingus kohustuslikul kohal olevat bravuurikat, samas lihtsakoelist ja mingite primaarsete instinktide ajel toimivat metsnaise karakterit. Seetõttu peab noor näitlejatar Mari-Liis Lill kummisäärikud jalga panema, maalähedaseks beibeks kehastuma ja kaamera ees kleidi üle pea tõmbama. Sellel unenäolisel ihaliinil pole Nüganeni "Meeletus" loo seisukohast olulist kohta, küll aga on seksika amatsooni ilmumine oluline autoritruus teatrilavastuses, mis ikka veel Linnateatri mängukavas.

Areen pakub välja tekste, mis on nende meelest vähemalt sama tähtsad ja filmiks tegemist väärivad kui ükskõik millised tättendid.

 

Kaur Kender "Iseseisvuspäev"

Režissöör Marko Raat

Näitejuht Elmo Nüganen

 

Tõnu Õnnepalu "Piiririik"

Režissöör Marianne Kõrver

Näitejuht Elmo Nüganen

 

Vaino Vahing "Päevaraamat"

Režissöör Veiko Õunpuu

Näitejuht Elmo Nüganen

 

Jan Kaus "Tema"

Režissöör Peeter Simm

Näitejuht Elmo Nüganen