Üks koht, mis on artisti ülestöötamisel ja maine kogumisel oluline, on Kali Briisist aga võrdlemisi tühjaks jäänud. Kontserdilavad. Miks?

“Kontsertide asi on vähe piinlik,” ütleb Paidest pärit Alan Olonen ehk Kali Briis. “Nimelt on mul ärevushäire, mida olen juba aasta ravinud. See avaldub südamekloppimises ja muudes “vahvates” asjades, seega lendab lavale minnes ärevus mulle nagu kofeiini üledoos vereringesse ja ma ei suuda enam rahulikult laval olla. Tegelikult on nüüd juba suur töö tehtud ja hoogusid avaldub võib-olla korra kuus, kuid lavale ma veel niipea rõõmsalt keksima ei läheks.

Mõned live’id on olnud, vastuvõtt oli üllatavalt soe. Kogun veel ennast, ootan aega, kus promootorite asemel nõuavad mind lavale minu kuulajad.”

Muusikaga on noormees tegelenud alates kuuendast sünnipäevast, kui sai isalt kingiks kitarri ja esimesed näpunäited sellel võlukunsti harrastamiseks. 13aastaselt tulid esimesed katsetused räppimises, hiphop-taustade tegemises ja ka artistinimi (selle võttis ta USA räppari Planet Asia loo “Cali Breeze” järgi).

Muusikalisel iseõppijal on nende aastate jooksul ka mitmeid bände olnud. Alternatiivrokibänd, punkbänd,ühes mängis isegi trumme. Kõige pikemalt pidas vastu Korni-laadset madala häälestusega nu-metal’it viljelnud ansambel IKRI. “Tänase päevani ootan võimalust jälle bändi teha,” ütleb ta. “Ootan pakkumisi või õigeid inimesi. Nüüd tahaks rohkem indie-rokki teha.”

Alternatiiv, punk, nu-metal, indie, räpp. Liidame tema EPdelt kostva elektro, R’n’B ja üksjagu lahterdamatut tantsu- ja mittetantsumuusikat ning näeme, et Kali Briisi palett on äärmiselt kirju ja üllatava ulatusega.

“Minu muusika on algusest peale kirju olnud,” räägib Briis. “Kuna teen muusikat tujude järgi. Kui tuleb isu midagi tempokamat teha, emotsioonid on laes, siis teen elektrot või elektroonikat. Kui tahan lammutada ja välja elada, siis kütan kitarri või teen üle distorditud elektroonikat. Kui tahan kätega vehkida või tunda ennast vaese mehe popstaarina, siis teen räppi või R’n’Bd. Ja kui tahan rahu ja lihtsalt lõõgastuda, siis teen kas downbeat’i või mõtlen kitarri peal mingi rahuliku pala välja.

See võib kuulajates segadust tekitada ja ongi tekitanud, et “õu, see küll kuskilt otsast räpp pole”, kuid ma ei oska ühte rida ajada. See viiks rutiinini ja rutiin omakorda stressini ning muusikamaailm on ainuke maailm, kust ma stressi ristiga eemale hoian. Samuti ei taha ma eri nimede all musa teha, sest nuppude taga on lõpuks ikkagi sama inimene. Pealegi on igale alias’ele eraldi lehe tegemine ja promomine mõttetu rassimine.”

Veel räägib muusik, et kui loodusteaduses tuleb teadustöid tehes kinni pidada kindlatest nõuetest ja kriteeriumidest, siis muusikamaailm on koht, kus piire pole ja ta võib teha kõike oma äranägemise kohaselt. Kali Briisil peab selline maailm olema. Ta toob ka näite: “Kui “Ilge Ulme EP” üheks vastukajaks oli, et “sellel vennal tuleks distortioni kasutamine ära keelata”, käis mul mõte: mission completed! See kinnitas, et ma ei hoidnud ennast absoluutselt tagasi muusikat tehes. Sain endast välja kõik, mis minust välja tulema pidi.”

Piirideta muusikailmas toimetamise lõpetab Briis arvuti taga. Lood ise võivad alguse saada tänaval jalutades ja ümisedes. Bassid, kitarrid, sündid mängib ta ise sisse. Rütmid on tulnud lusikaga vastu teetassi koksimisest, mikrofoniga vastu peopesa tagumisest. Korra on ta need nalja pärast ka Guitar Hero komplektiga sisse mänginud.

Aastal 2011 ilmub Kali Briisi muusika esimest korda päris plaadile pressitult. Plaadimärk Onesensemusic ilmutab tema ja produtsent KiEnRa ühise räpi- ja R’n’B-suunitlusega EP “Headshot” – nii vinüülis kui digitaalis. Seda plaati saab vahelduseks osta. Enamik Briisi muusikat on aga tasuta allalaaditavana välja jagatud ja ka sel on põhjus.

Kali: “Kuulsus on needus ja raha saab ka muul moel. Minu jaoks on tähtis vaid see, et mu lood jõuaks vähemalt paarikümne inimese iPodi ning neil tekiks neid lugusid igapäevaselt kuulates mingi mälestus, olgu see tühine või siis igavene. Ja et nad vajadusel sinna mälestusse põgeneda saaksid. Täpselt samamoodi nagu mina põgenesin oma maailma neid lugusid tehes.”


Kali Briis, passi ­järgi Alan Olonen (21)

Koolipink: Türi kolledž, keskkonna­korraldus.

Amet: muusik.

Senine tipptegu: plaadifirma Umblu alt ilmunud “Ilge Ulme EP”, millega ta kõige rohkem rahul on ja millel ta tagantjärelegi midagi muuta ei sooviks.

Kuula: www.myspace.com/kalibriis, sinna ilmub aeg-ajalt ka lugusid, mis ühelegi ametlikule väljalaskele ei jõua.