Kogumik. Eduard Vilde muuseum, 2009. 178 lk.


Õige väikese liialdusega võiks öelda, et ­Eduard Vilde kirjutas 19. sajandi lõpus üsna täpselt sellest, mis juhtub Eestis aastal 2008. “Beibemulli lõhkemine”, “hukutavad kiirlaenud”, “võlgadesse uppunud mees tappis tüli käigus võlausaldaja” – kõik need 2008. aasta märksõnad on kirjas krahv Palmeri, tema reisihimulise ja edeva naise Dorothea ja doktor Medingi loos ehk jutustuses “Musta mantliga mees” (1886). Autor oli toona vaid 18aastane!


Mullu korraldas Eduard Vilde muuseum suurmehe kirjanikutee alguse 125. aastapäeva puhul jutustuse ainetel krimijuttude võistluse. Selle parimatest töödest – kokku 12 lugu – ongi kokku pandud kogumik “Musta mantliga mehed”. Kuigi ma pole suurem krimijuttude huviline – kirjutamise kõrvalt ei jää nende lugemiseks just palju tahtmist –, ei saa kogumiku lugemiseks kulutatud aega kuidagi kahetseda. Võtsin seda mõneti isegi kui väikest viisi vastukaja Ekspressi krimilugudele.


Minu isiklik lemmik, 3. koha vääriliseks tunnistatud stiilipuhas maffia­lugu on täielikult vana hea 90ndate Ekspressi mõõtu. Isiklikult on mul aga kahju, et ühe osaleja, Pärnu prokuröri krimijutt kogumikku ei mahtunud – ent osalejate kõrgest tasemest krimiteemadest arusaamisel kõneleb see fakt ju vägagi.