Mustri­manufaktuuri­maailm

Miks ei võiks Narvas olla maailma parim, paindlik ja innovatiivne tekstiilivabrik, mis annaks tööd kogu regioonile ja varustaks kogu maailma, küsib Kreenholmi mustrite näitusel käinud disainer Marit Ilison.

Minu esimene teadlik kokkupuude Kreenholmiga oli siis, kui väiksena koos emaga Narva turul kartuleid ja lilli käisime müümas. Ema kartuleid ja mina säravavärvilisi gladioole. Väliturul teenitud raha eest ostsime mulle turuhallist kivipestud teksad, millel oli reie peal tennisekujuline neoonvärvides päris paeltega aplikatsioon – väga tegija element, mis kolmandas klassis kaaslastelt tunnustavalt kadedaid pilke püüdis. Turulkäikude ajal ööbisime aga peretuttavate kodus, kus kõik oli teisiti kui meil vanaema juures – sisustus, hämar valgus, värvid, lõhnad ja ülikõrged laed. Ja tuttavad töötasid sellises kohas nagu Kreenholm. Sest Narvas töötasid kõik Kreenholmis.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (EDTM) veel viimaseid nädalaid avatud näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ toob rambivalgusesse just need inimesed, kes Nõukogude Liidu suurimas tekstiilivabrikus töötasid ja voogavaid kangamustreid lõid.