Nädala album: Magamistoapop teeb underground’i seksikaks
Maria Minerva “Cabaret Cixous”
(Not Not Fun)
Väidetavalt istus Delfi oraakel kaevu kohal, mis väljutas maapõuest toksilisi gaase, ja tema ennustused olid täiesti pilves seisundis edastatud allegoorilised lausumised, mida igaüks siis vastavalt oma soovidele tõlgendada võis. Delfi oraakli popi ekvivalent võiks olla Maria, neitsi Maarja ja Vana-Rooma kunstide soosija Minerva, Helene Cixousi ja Cabaret Voltaire’i tütar, kes suudab intervjuudes sensuaalseks mängida sellised monströössed sõnad nagu “dihhotoomia” ja kelle pop on peidetud kajakardinate sillerduse taha, efektimere sisse, kuskile kaugele ja mujale, aga ometi siiasamma, kõrvaltuppa. Avatuna tõlgendustele ja pakkudes sama vähe üheseid vastuseid kui oraakli ennustused.
Muusikast rääkides, esimese kolme loo seeria on täiesti võitmatu – “These Days” võiks (täiesti arusaadavalt) kuuluda mõnele LA Vampiresi plaadile (The Wire’ist võis ka välja lugeda, et neil kahel on ühine plaat plaanis… veel midagi, mida sel aastal oodata), “Pirate’s Tale’i” peale tahaks öelda Moodymann, tahaks öelda 90ndad, ja “Luvcool”, üks Maria vist vanemaid, aga ka vastupandamatumaid lugusid võiks vabalt olla väljas Italians Do It Betteri öise letargiadisko kogumikul. Plaadi lõpust leiab ka vastse singliloo “Ruff Trade”, mis lõpetab plaadi värskendavalt morbiidsemas helistikus ja sõnastuses.
Edaspidi võtab Maria endale vaataja kallal suuremaid vabadusi ette, tuues pingevabalt sisse krõbinaid ja vilesid. Ainuke eestikeelne lugu “Laulan päikse käes” näiteks võiks oma lo-fi-ekstreemsuses ju osutuda pehmemale kõrvale kuulamatuks, kui seal sees poleks peidus täiesti vastupandamatu meloodia. Sellele järgneb “Soo High”, kus põhimõtteliselt lihtsalt mikker vilistab terve loo. Suurepärane. Ammu pole sellisest asjast nii suurt rõõmu tundnud. Kas selline siis ongi DIY magamistoapop? Kui, siis ainult sellise magamistoa, kus on kõverpeeglid, mis teevad kõik inimesed seestpoolt veidi ilusamaks, kui nad tegelikult on.
Maria Minerva teine album on kindlasti Eesti aasta olulisim plaat (kas või juba arvestades seda metsikut kumu, mis tal blogosfääris on õnnestunud tekitada, alates teooriast, et Maria on liikumise “seksikus undergound’i tagasi” üks juhtfiguure) ja seni… ka üks selle aasta parimaid. Boomkati, Rough Trade’i ja paljude teiste suurimate poodide nädala plaat? Pole just palju olnud neid momente, kus Eestil õnnestub muu maailmaga üht sammu astuda. 10
