Vaiko Eplik “Nelgid”
Vaiko Eplik pole lihtsalt Eesti alternatiivpop-muusik, vaid kultuurinähtus või isegi institutsioon, mõtlesin tema kaheksandat omaalbumit kuulates. Nimelt pole “Nelgid” sugugi sarnane Epliku varasemate märkimisväärsete plaatidega, nagu “1” ja “6: Varielu”, aga oletatavasti ei tohiks ka välismaalasel, kes nutikatest-lõõpivatest ja samas nii inimlikult empaatilistest tekstidest mõhkugi ei mõika, tekkida raskusi laululooja ja tema loomingu kokkuklapitamisega, raiugu ta siis parasjagu lärmakat punki, suristagu rifiküllast rokki või uidelgu hoopis smooth-jazz-rabas nagu tänavu.
Avalehele
0 Kommentaari