Mauno Meesit eesotsas, kuulub gruppi veel ka vokalist Liina Rätsep. Sel korral on koostööna stuudios mikrofonide taha lastud ka hõbehäälne Sandra Nurmsalu, Anneliis Kits ja Ann-Mari Thim. Hõllanduslike igatsusest pakatavate tekstide hulgas on nii inglis- kui eestikeelset, aga nagu ikka, kõlavad eestikeelsed sisemised reflektsioonid minimalistlikena üsna kentsakalt.

Oma kodulehel mainib Meesit, et talle meeldib teha südamega muusikat. Nii on ka täiesti loogiline, et enamik lauludest kõnelevad kaduvusest, armuvalust ja sügisest. Plaadikaanel gigantset sinist vahtralehte hoidev Meesit kinnitab pealkirja ja lubaks justkui oma naeratusega teadjalt, et unistused lähevad täide. Oma eelmise plaadiga sai bänd tõepoolest tuntuks, noppides uustulija auhindu ja soojendades euroopa lavadel eri bände.

Pop-electronica’ks või alternatiivpopiks kutsutav muusika on siin plaadil tõmmatud aga siiski iseendaga konflikti ja mille muuga kui selle igavese komistuskiviga – alternatiivsuse kui sellisega. Eelmise plaadi aegu ehk oli tõepoolest tegemist alternatiiviga, aga tänasel hetkel, mil praktiliselt igas lokaalis ja ka massiraadios on kuulda kohalikku impromuusikalist alternatiivilainet, on Meesiti Sinine siiski laiatarbekaup, võib-olla et pikantse mekiga. Alternatiiv selle sõna originaaltähenduses võiks tähendada midagi, mis peidus, vähese kuulajaskonnaga ja n-ö omastatud maitsele. Kõike seda võib Sinine vabalt olla ja maitse-eelistuste üle teadupärast ei vaielda, aga plaadil on palju vastuolusid. Siin on heitlus ja mingi sisemine rebend sakraalse atmosfäärika ja sügavate bassidega rikastatud dubstep’i arranžeeringute vahel, mis toob selle plaadi muusika kuhugi limbosse, selle asemel et näidata mitmekesisust. See on natuke nagu Sandra Nurmsalu lauljana – imeilus ja tehniliselt laitmatu, aga kohati emotsioonitu. Olles alternatiiviks siiski just eesti popile (mitte alternatiiviks selle laiemas tähenduses) ja ühendades oma rebenditega just seda lõhet – keldrikakanditest suure kuulajaskonnani –, tahaks järgmiseks stuudioplaati, mille identiteet on jõulisem ning kandakinnitavam ühes kindlas kontekstis. Hetkel nagu ei tea, kuhu seda plaati mängima viia – vanaemale kudumiseks, nohikutele LOTR arvutimängude haldja-soundtrack’iks, kultuurikohvikutesse taustaks, klubisse tantsuks või raadiosse singliteks. Eks pärast kontserte näe... 5/10

Albumi esitluskontsert toimus neljapäeval, 8. novembril Von Krahlis.