Poiste-metali miljonärid teisel ringil.
“Meteora” kestab 36 minutit ja 41 sekundit ning demonstreerib kõrgvormi. Skoori avab esimesena singliks pressitud “Somewhere I Belong”. Aga lisa tuleb, sest igaüks neist kaheteistkümnest laulust on justkui hitiks loodud.
Tegelikult on Linkin Park õnneliku saatusega bänd. Kohe esimesel katsel läks neil korda teha seda, mida Limp Bizkit tulutult üritas. Seejärel juhtus kaks asja: “Hybrid Theory” muutis LA noortekamba miljonärideks ja mister Durst sai võimaluse esineda kannatanuna, kellelt “intellektuaalne omand” pihta pandi. Vaene Fred, kas sa siis ei tea, et rock 'n' roll ja copy 'n' paste on juba ammu sünonüümid? Eriti nüüd, kus Limp Bizkiti pehmesse kehaosasse on torgatud veel üks tuline ora.
Neil, kes ütlevad, et Linkin Park läks uue plaadiga lihtsalt teisele ringile, on loomulikult õigus. “Meteora” kujutabki endast “Hybrid Theory” täiendatud ja parandatud väljaannet. Aga mis sellest? Garanteeritud kvaliteet on väärtus omaette, seda teadsid juba vanad hiinlased. Poistepop, mille külge keevitatud nu-metali arsenali tavapärane atribuutika – nugateravaks ihutud kitarririfid, orientaalsed saundid, happes söövitatud biidid ja skrätshid ning desperaatselt räppiv ja halav vokaal. Iseenesest lihtne insenertehniline konstruktsioon, aga leidlikkus ja töökindlus avaldavad muljet.
“Meteora” on üks parimaid asju, mida hoolitsev võõrasisa sel kevadel võib oma naise pojale kinkida. Peale väikese õe või venna loomulikult.
8
