Kui tegevus ei toimuks keskaegse Jaapani fantaasiamaailmas, võiks loo algus viia mõtted mõnele vendade Dardenne’ide veel tegemata filmile Cannesi võistlusprogrammis. Kubo on ühe silmaga poiss, kes elab koos depressiivse emaga. Hommikuti läheb ta lähimasse külla, teenib tänaval lugude jutustamisega elatist ning pöördub alati enne pimedat koju, et emale süüa teha. Tema lood ei ole siiski lihtsalt edasi jutustatud. Volditud origami-tegelased ärkavad ellu ja seiklevad otse külaelanike silme all.
« Avalehele 1 Kommentaari