Mingis mõttes on „Võta või jäta“ võitnud juba enne kinnojõudmist. Eestis tehakse suhteliselt vähe mängufilme, mille sisu üldse saaks lühidalt ja löövalt reklaamsõnumiks kokku võtta, ning kui linn on plakateid nii tihedalt täis, on selge, et sel filmil pole ohtu publikule märkamatuks jääda. On huvitav näha, kas see küllalt tõsine lugu kujuneb lausa rahvafilmiks ja milliseid sihtgruppe see enam kõnetab. „Võta või jäta“ ei allu eriti harjumuspärasele lahterdamisele skaalal meestefilm-naistefilm (lastefilmi märksõna, tõsi küll, võib seekord rahus kõrvale jätta, ehkki õrnas eas inimesed aitavad sisustada ulatusliku osa ekraaniajast). See on kusagil vahepeal: seisundivaatlus mehest, kes satub pigem naistele tuttavasse üksikvanema rolli.

« Avalehele 2 Kommentaari