NÄDALA FILM | „Külma sõja“ magnetid on naispeaosaline ja muusika
Ühes suvises intervjuus ütles Poola režissöör Paweł Pawlikowski, et sellist armastuslugu, nagu ta jutustab oma värskeimas filmis „Külm sõda“, ei kujuta ta tänasesse päeva ülekantuna eriti hästi ette. „Et inimesed lihtsalt vaataksid teineteisele silma ja armuksid... Praegu vahitakse telefoni ja uuritakse teise kohta sealt.“
Visuaalselt lummava „Külma sõja“ kaks armastajat, Zula (Joanna Kulig) ja Wiktor (Tomasz Kot) tutvuvad ja armuvad teise maailmasõja järgses kommunistlikus Poolas, ajal, kui kaugekõnesid tuli keskjaamast tellida, kui Berliini müür Euroopat veel füüsiliselt ei poolitanud, kuid lõhe Lääne ja Ida vahel oli selletagi selge. Käimasolev külm sõda annab Poolas, Berliinis, Pariisis jm hargnevale filmile eepilise raami, kuid Pawlikowski ilusa ja valusa loo tõelised inimsaatusi suunavad lahingud toimuvad mehe ja naise vahel. Kahe armastaja vahel, kes filmi edenedes peavad hakkama saama teadmata aja kestvate lahusolekutega; teadmisega, et elu armastus jagab oma argipäeva kellegi võõraga; tõsiasjaga, et riigipiiridest enamgi takistavad lõplikku kokkujäämist piirid teineteise sees, need inimhinge saladused, mille jälgi meist enamik elu lõpuni ajab.