Möödunud nädala lõpus jõudis kinodesse kaks filmi, mida saab kirjeldada sarnaste märksõnadega – mõlemad on varastes kolmekümnendates eluaastates režissööride debüüdid, kummagi filmi peategelane on noor tugev naine ja žanrimääratluses võiks kasutada sõnu „postapokalüptiline“ ja „õudukas“. Aga kahte nii erinevat filmi kui Ana Lily ­Amirpouri „Tüdruk läheb öösel üksi koju“ ja Dan ­Trachtenbergi „Cloverfieldi tee 10“ annab otsida.
« Avalehele 0 Kommentaari