NÄDALA RAAMAT: Charles A.Ruud, Sergei A.Stepanov. "'Fontanka 16. Tsaaride salapolitsei"'
Ühelt poolt võib muidugi küsida, et mida see Ontario
ülikooli professor Charles A.Ruud siis nüüd ikka Venemaast
kirjutada oskab? Hiljuti Rahvusraamatukogus toimund ajaloolaste seminari
järelkajana kuuldus, et ärgu Saksa ja Prantsuse ajaloolased siin
midagi Eesti lähiajaloost rääkigu, uurigu parem oma
koloniaalkuritegusid. Me koduvillasest loogikast lähtudes võiks
Ruud keskenduda sellele, kuidas valged indiaanlasi tapsid, selmet tsaaride
salapolitsei tegevust uurida. Teisalt muidugi tuleb kanadalase ponnistustesse
suhtuda heatahtlikult, sest ta on märganud võtta oma kaasautoriks
ehtsa venelase - Moskva ajaloolase Sergei Aleksandrovitš Stepanovi.
Salapolitsei tegemisi käsitlenud disseratasioon ilmus Stepanovil juba
1993.aastal. Milline on siin tutvustatava raamatu kirjutamisel olnud kahe
ajaloolase tööjaotus, ei oska ma arvata. Ruud on kirjutanud
iseseivalt Vene impeeriumi tsensuuripoliitikast ja vanglareformist. Ta on
käsitlenud Prantsusmaa, Austria-Ungari ja Venemaa salapolitseide
koostööd 18-19.sajandil. Ma julgen arvata, et Ruud´i ja
Stepanov´i näol on tegemist võrdväärsete uurijate
tandemiga.
Nende koostös ilmunud “Fontanka 16” on pigem populaarse
suunitlusega teos. Kindlasti kohane lugeda üliõpilastele ja muidu
ajaloohuvilistele. Spetsialistile jääb see teos ehk lahjaks. Samas on
tegemist valdkonna esimese pääsukesega, kõvakaanelise raamatu
mõttes, nii et kritiseerimisega ei maksa väga hoogu
minna.
Väga tugev on 12.peatükk, kus käsitletakse Beilise --
keda süüdistati juudina vereohvrite toomises -- afääri.
Süüdistus, et tsaari salapolitsei ohranka inspireeris Ukraina ja
Moldaavia juudipogrommid, saab veenvalt ümber lükatud.
Narodnaja
Voljasse pugenud Ohranka superagendi Azefi lugu 7.peatükis on huvitav.
Hiljuti jooksis meil Vene uudisfilm “Salanõunik”, kus näidati, et
revolutsionäärid-terroristid võisid olla iseenda teadmata
topeltagendid. Või tuletage meelde Joseph Conradi romaani “Salakuulaja”,
kust selgub, et nad võisid seda olla ka täiesti teadlikult. Azef
kuulub viimasesse kategooriasse.
“Fontanka 16” on üleüldise
eetika- ja moraalikriisi nutulaulude ajastul hea lugemine. See on
väärt meeldetuletus, kuidas maailmas asju tegelikult aeti ja
aetakse.