Foto: Kreatiivmootor

„Mänguline“, ütles keegi mulle aastate eest Kreatiivmootorit kirjeldades. Ja tõepoolest – avangardne tuum bändi sisemaailmas tähistas ju vallaolekut ja vallatusi ning väikese avantüüri korras võis igaüks riskida sellega, et lubab nad üle läve oma tuppa pisut mööblit ümber tõstma. Vahva.

Nüüd aga ilmub „Mentalbau“ ja meie teiega peame omad epiteedid uuesti läbi mõtlema. Esimese asjana hoiaksin ma distantsi. „Mentalbau“ mentaalsus pole kõigile jagamiseks ja igasse elutuppa ta ei sobi. Me võime referentsidena kokku kuhjata mõisteid, mis kuidagimoodi koduselt tuttavad – impro, techno, psühhedeelia –, aga suuremat see ikkagi ei seleta. „Mentalbau“ on problemaatiline plaat ja tema probleem ei ole selles, et ta poleks hea. Ei, aga ta on uuriv ja analüütiline muusika ja ta tahab midagi kindlaks teha ja järele proovida.

Avalehele
0 Kommentaari