Naine ja Hunt, metsatalus sündinud
Kanuti Gildi saalis esietendub pühapäeval koreograaf Tiina Mölderi lavastus "Naine ja Hunt", mis kasvas välja esialgsest filmitegemise mõttest. Nüüd ei ole asjaosalised aga üldse kindlad, kas nad filmi etenduses kasutavad.
Vaatame siiski koos lavastaja ning esinejate Kaja Kannu ja Bush Hartshorniga kogunenud videomaterjali. See on filmitud Jõepere talus Tõstamaa lähistel, kus Kaja ja Bush veetsid möödunud nädala üheskoos. Tiina Mölder ja Kaja Kann kuuluvad loomingulisse gruppi ZUGA ühendatud tantsijad ning Bush Hartshorn on Inglismaal Leedsi linnas tantsumänedžer, sama tähtis nagu Priit Raud Tallinnas.
Jõepere tallu saabub koos viinapudeliga külla ainus külaelanik Olev. Istutakse köögilaua taga, Olev joob ja teised ei joo. Kaamera käib. Olev räägib maast ja ilmast, oma suguvõsast, metsalangetamisest ja kalapüügist. Saame teada, et lageraie luba peab kaks nädalat ootama ja et keegi postiljon ei julge päise päeva ajal ringi liikuda, kuna kardab, et ta lüüakse maha. Sihuke lihtne jutt.
Olev uurib, et millega Kaja ja Bush tegelevad ja saab teada, et nad valmistavad ette tantsuetendust. "Oled rahul?" küsib ta Kajalt. Kaja vastab jaatavalt. "No väga hea," ütleb Olev. "Aga ega ma kade ka ei ole!" Bush saab telefonikõne New Yorgist Manhattanilt. Sealt uuritakse, et mida Bush parajasti teeb. "Istun Eestis metsatalus koos vintis kalamehega," räägib Bush. "Hulluks oled läinud või?" imestatakse teisel pool. "Ei, see on tõsi," ütleb Bush.
Kohtumisest külamees Oleviga said Kaja ja Bush kinnitust, et nad on õigel teel. Sest ka etendus "Naine ja Hunt" tuleb samal teemal. Eri maailmadest, mis eksisteerivad küll lähestikku, kuid omavahel otseselt kokku puutumata. Naine (Kaja) ja Hunt (Bush) elavad samal territooriumil, kuid kumbki oma elu. Olles siiski teineteisega harjunud.
Armastus ja üksindus ja igatsus ja ootamine on "Naise ja Hundi" märksõnadeks. Ka talv ja vaikus. Etenduse flaierile trükitud foto meenutas mulle kõigepealt lund, aga tegelikult on pildistatud lavapõrandat. Bush kirjutab oma Jõepere päevikus: "Kusin lumme eredas kuuvalguses. Ärkasin teadmisega, et lumi ei ole valge, ta võib olla punane, oranž, kollane, roheline, lilla, mitte kunagi ainult valge." "Naise ja Hundi" tegijad soovitavad ka publikule julget tõlgendamisvabadust. "Igaüks las vaatab oma pilguga," ütlevad nad. Võib oletada, et projekt on ühtaegu eksistentsialistlik ja lüüriline.
Aga miks naine on inimene ja mees on hunt? Koreograaf Tiina ütleb, et miks ka mitte: "Bush on ju hundi moodi, kas pole?" Tuleb nõustuda, et on küll. Kaja lisab, et polegi tähtis, kas ta on loom või mees, seksuaalselt võimekas või juba võimetu. Tähtis on tunnete võimalikkus ja võimatus. Küsin etenduse ürgse alge kohta. Kaja: "Ei-noh, ma ei mõtle, et vanasti oli muru rohelisem. Aga ma mõtlen, et miks on seal Jõepere talus laud, mis seisab kindlalt püsti, aga siin faking hotellis on laud, mis logiseb."
Tiina ja Kaja tutvusid Bushiga paari aasta eest Hollandis Utrechti tantsufestivalil. Bush meenutab, et algul talle ZUGA kuulus ja auhinnatud etendus "walking home solo" ei meeldinud, aga talle meeldis millegipärast Kaja. Bush pakkus välja, et võiks laval midagi koos teha – võttis küll aega, aga asjaks läks. Ta hindab praegust kogemust enda jaoks uudseks, sest varem on tal tulnud tükkides rohkem näidelda, nüüd aga rohkem olla.
Kaja ja Bush räägivad enda kohta, et ühtpidi on nad väga erinevad persoonid – pärit eri riikidest, üks kõvasti vanem ja teine kõvasti noorem, üks mees ja teine naine. Kuid neil on sarnane huumorimeel ja kompleksivaba suhtlemislaad. "Me ei räägi teineteisele ainult viisakusi," ütleb Kaja. Tahan näiteid. Bush: "Noh, ma olen Kajale öelnud, et kuule, sa haised, et mine sauna. Või et mulle ei meeldi su kõrvarõngad." Aga see kompleksivabadus on muidugimõista sõbralik vabadus.
Teatritöö nädal Jõepere talus seisnes peamiselt selles, et õpiti teineteist kuulama. Selles mõttes, et päriselt kuulama. Bushil ja Kajal oli ajaviiteks kaasas ka seitse mängufilmi, kuid nad ei vaadanud ühtegi.
_______________________
"Naine ja Hunt" 26., 27., 28. veebruaril kl 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi saalis, 2. märtsil kl 21 Viljandi Kultuuriakadeemia Mustas saalis.
Bush Hartshorn
Teatriharidus aastast 1982, õppis Darlingtoni Kunstide Kolledžis.
Töötanud veoautojuhina, näitlejana mitmetes Inglise teatrikompaniides, teinud tele- ja filmirolle. Tegutsenud dramaturgi ja kuraatorina Hollandis ja Belgias.
Olnud Manchesteri mõjuka teatri Green Room direktor.
Inglise rahvusliku tantsuagentuuri Yorkshire Dance direktor.
ZUGA ühendatud tantsijad
(asutajad Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik ja Jarmo Karing)
Lavakollektiiv tuli kokku aastal 1999.
Tänaseks loonud 16 etendust.
Esinenud Poolas, Venemaal, Rootsis, Saksamaal, Belgias, Horvaatias, Inglismaal, USAs ja mujal.
"walking home solo" – Philip Morris Eesti "Aasta tegija" tantsuauhind, 2002.
"ZUGA ehitab suure linna" - Eesti teatri aastaauhind parima tantsulavastuse eest, 2004.
