Kõneminut maksab: Seni tasuvatest teletöödest kõrvale hoidnud Linnateatri tähed Evelin Pang ja Hele Kõrve debüteerisid “Eesti otsib superstaari” saatejuhtidena. (Tanel Meos/ Delfi)

Priit Võigemasti kirjutatud ja lavastatud “Hecuba pärast” Linnateatris algab järgmise stseeniga: näitleja (Indrek Ojari) on stuudios ja loeb sisse reklaami. Pimedusest suunab teda arrogantne hääl, et proovigu ta oma teksti öelda sajal erineval moel ning mõni neist on ilmselgelt teostamatu. Vaene näitleja tunneb ennast näruselt. Aga mis sa teed? Lapsed tahavad süüa ja liising maksmist.

Järgmiseks pakub vana koolivend võimalust DJ Bobo kontserdil põdrakostüümis ringi lipata. Aga õhtul on esietendus… Ja tervis ei ole enam see… Improvisatsioonide põhjal sündinud lavastus annab näitleja skisofreenilisest ametist tragikoomilise ülevaate. Kuid selleks, et tajuda, kui palju üks näitleja end tõepoolest eri “osatäitmiste” vahel rebestab, ei ole vaja ilmtingimata teatrisse minna – lugege lehti, vaadake televiisorit ja kuulake raadiot.

Õigemini, proovige korraks nii, et te ei vaata, vaid kuulate televiisorit. Kelle te reklaamihäältena ära tunnete? Mõni aasta tagasi oli naishäälte kuninganna Merle Palmiste, tänaseks on tema koha hõivanud Mirtel Pohla. Marika Korolev on olnud aastaid väga hõivatud telehääl. Ilmselt tunnete ära ka Carmen Tabori ja Anne Reemanni, Talleggi häälena Evelin Pange.

Meeste seas on väga nõutud Jaan Rekkor, tema mahe ja soe tämber müüb maha kõik mis vaja. Kuumad ja nõutud reklaamihääled on veel Sergo Vares, Tiit Sukk, Mait Malmsten, Indrek Ojari, Marko Matvere, Peeter Tammearu, Juhan Ulfsak, Ivo Uukkivi, venekeelsetes reklaamides Vene Draamateatri näitleja Ilja Nartov (kes tuttav ka televisioonist saatejuhina). Oma näoga on viimastel aastatel kõige rohkem ekraanil Jan Uuspõld (Olerex, Saku jt). Näitlejate Liitu ei kuulu näiteks Lauri Saatpalu ega Peeter Oja, kelle hääled on samuti erakordselt hõivatud.

Mida see rahaks arvestatuna tähendab? Tunnike stuudios mikrofoni taga videoreklaami sisselugemist toob näitlejale brutos 140,61 eurot (2200 krooni).* Alla selle ta Näitlejate Liidu hinnakirja järgi suud lahti teha ei tohiks. Välismaise reklaami audio-osa sünkroniseerimine “suu liikumise järgi” maksab 262,04 eurot (4100 krooni). Raadioreklaam, edastuseks Eestis ühe meediumi kaudu kuni 12 kuud: 108,65 eurot (1700 krooni).

Hoopis teisest mastist on reklaamitöö honorarid siis, kui lisaks häälele tuleb ka ise pildile jääda. Audiovisuaalse klipi miinimumtasu (edastuseks Eestis ühe meediumi kaudu kuni kuus kuud) on 958,67 eurot (15 000 krooni). Iga erinev versioon klipist: 479,34 eurot (7500 krooni). Lisaõigused edastamiseks eri meediumite kaudu, näiteks internetis, kinos, spordivõistlusel, müügisaali monitoris maksavad igaüks eraldi 287,60 eurot (4500 krooni).

Eriti tulusaks teeb oma näoga reklaamis osalemise seegi, et harilikult kuulub kampaaniapaketti ju ka n-ö seisev pilt ehk kaader audiovisuaalsest reklaamist, mida saab kas trükimeedias avaldada või prügikastidele kleepida: välireklaam toob lisaks 575,20 eurot (9000 krooni), ajakirjandus 287,60 eurot (4500 krooni). Ja kui kampaania ületab Eesti piirid ning katab näiteks terve Euroopa, siis laekub näitlejale selle rõõmu eest veel 958,67 eurot (15 000 krooni). Kampaania puhul lubab Näitlejate Liit siiski ka väikest allahindlust – kalleim teenus täishinnaga, ülejäänud 50protsendilise soodustusega. Lihtsa printreklaami (foto) eksponeerimisõigusega kuni kolm kuud tasu oleks aga 798,90 eurot (12 500 krooni).

Miks need hinnad nii kõrged on? Esiteks, et jahutada reklaamitellijate indu professionaalseid näitlejaid üle koormata. Näitleja on õpetatud ju rõõmustama meid Hamleti, mitte Limpana. Teisest küljest jällegi – kui sa pole lavalaudadel täht, ei oska sind keegi ka oma reklaami tahta, nii et ka see hirm on alusetu, et näitleja endale reklaamides pooside võtmisest karjääri saaks kujundada.

Teisest küljest on just kutseliste näitlejate palkamise hinnakiri põhjuseks, miks kutsuvad väiksed kalad reklaaminduses või näiteks ingliskeelsete kogupereanimafilmide eestikeelsete dublaažide tegemisel professionaalse näitleja asemel parema meelega ema õemehe sugulase, kuulsa meediahääle või hoopis laulja ja sportlase.

Mugavama majandamise tarbeks on paljudel näitlejatel firmad, nii saavad nad reklaamitootjatele töö eest arveid esitada. Aga ka igasuguste muude teenuste, nagu õhtujuhi või saatejuhi ameti, filmirolli ja muu sellise eest tasumise teeb arve esitamise valmidus lihtsamaks – tööandja ei pea siis nii palju makse maksma, sest sa maksad need ise.

Miinimum, alla mille ei tohi kõrgharidusega näitleja teatritöö eest koduteatris palka saada, on 543,25 eurot (8500 krooni). Kui tegemist on koduteatrivälise suveprojektiga, siis rahastab seda lõbu harilikult Kultuurkapital.

Näitleja Jüri Lumiste ütles mõni aeg tagasi saates “Tähelaev”, et suveteater on väga meeldiv lisateenistus näitlejale – koduteatris on ju puhkus, aga sina teenid mõnusas seltskonnas 13. ja 14. lisapalka. Võimalik, et olen ülekohtune, aga enam kui pooled meie “suveteatriprojektidest” reedavad üsna kiiresti, et lavastust pole sünnitanud mitte suur sisemine soov ja põlemine, vaid täiesti pragmaatiline rahahimu.

Võtame näiteks mõned sellesuvised tükid: “Enne surma Jendalis” – neli näitlejat, lavastaja, kunstnik, autor – kõik saavad oma osa sellest 6000 eurost, mis Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ettevõtmisele eraldas. Jooksutrennilavastuses “Tants aurukatla ümber” läks loomingulise meeskonna vahel jagamisele Kultuurkapitalilt saadud 3500 eurot – tiimis neli jooksjat (nende hulgas ka lavastaja), kaks sõnatu rolliga statisti, kunstnik.

Lavastaja honorar on näitekunsti sihtkapitali eraldusi uurides keskmiselt

1278, 23 eurot (20 000 krooni). Suveteatri näitlejahonorar jääb 640 ja 1000 euro

(10 000 – 15 000 krooni) vahele. Sel suvel olen näinud mõnd noort näitlejat juba mitmes suveteatrilavastuses: Liisa Pulk Vanemuise “Ebahaiges” ja VAT Teatri “Mortenis lollide laeval”, Ott Sepp Vanemuise “Pekos” ja peaosas “Mortenis lollide laeval”. Tanel Jonas ja Riho Kütsar, kes osalesid nii “Pekos” kui “Tantsus aurukatla ümber”, astuvad augustis üles ka veel Taarka Pärimusteatri lavastuses “Maratsäuk”! 56päevasest puhkusest võetakse viimast.

Aga see pole veel kõik. On olemas ka filmihonorarid. Kunagi oli meil kaks professionaalset filminäitlejat, kellel see elukutsena passis kirjas – Eve Kivi ja Lembit Ulfsak –, nüüd võib neid ikka juba kahe käe sõrmedel üles lugeda. Tõnu Kark, Mait Malmsten, Rain Simmul, Maarja Jakobson, Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite, Katariina Unt, Liina Tennosaar…

Lähtetasud, alla mille ei tohi Näitlejate Liidu liige mängida filmis, on järgmised: esimene päev maksab 143,80 eurot (2250 krooni), iga järgnev päev aga 111,85 eurot (1750 krooni). Summale lisanduvad proovid: kuni kümmet tundi tuleb tasustada 71,90 euroga (1125 krooni) ja iga ületund on väärt 23,97 eurot (375 krooni). Ühe tekstita episoodi tasu on tervelt 111,85 eurot (1750 krooni)!

Kui võtame näiteks 16 võttepäeva pluss kolm päeva proove, saame rollihonorariks 2037,25 eurot (31 876 krooni). Pole paha kuupalk. Ainult et kas sina kujutasid ette elu, kus suundud õhtul pärast etendust kodu asemel võtteplatsile ning teed öö läbi kunsti? Eks saab ka paremini planeerida, aga tihti see just nii ongi, et tele- ja filmitööd tuleb oma palgatööde vahele ära sobitada.

Et jutt liiga pikaks ei läheks – hinnakirju sirvides tuleb veel välja seegi, et raadionäidendis osalemine on tasuvam töö kui veeta sama aeg teletööl. Tele-honorarid seriaalivõttepäevale on nimelt järgmised: vähim lepinguline tööpäeva tasu (kuni viis tundi) on peaosa puhul alates 68,45 eurost (1071 krooni), iga järgmine päev aga 49,47 eurot (774 krooni).

Mõelgem lõpetuseks ka nende peale, kes a) ei tee kaasa üheski seriaalis, b) ei sobi hääle poolest raadio- või telereklaame lugema, c) ei juhi ühtegi tele- ega raadiosaadet, d) ei ole jäänud filmitegijatele silma, e) ei ole isegi mitte ühegi teatri palgal. Projektist projekti, peost suhu. Vahepeal tõlgid raamatuid ja kirjutad laulusõnu. Kultuurkapital küll eraldab hingejäämiseks paarituhandekrooniseid (ehk sajakonnaeuroseid) stipendiume noortele näitlejatele, ja kui saad “Ela ja sära” peale, oled õnneseen – aga kui paljudega see ikka juhtub?


Tubli keskmise näitleja palk

Lööme kokku ühe kujuteldava, keskmiselt hõivatud näitleja võimalikud aastatulud (summad brutos):

kuupalk teatris: 12 korda 540 – 6480 € (12 korda 8500 – 102 000 krooni)
üks filmiroll: ca 2000 € (ca 30 000 krooni)
üks suurem kampaania videos ja prindis oma näoga: ca 2000 € (ca 30 000 krooni)
kolm raadioreklaami: kolm korda 108 – 324 € (3 korda 1700 – 5100 krooni)
üks välismaise telereklaami sün­­kroniseerimine: 260 € (4100 krooni)
kahe teleklipi pealelugemine: kaks korda 140 – 280 € (kaks korda 2200– 4400 krooni)
kaks suveteatrisutsakat: kaks korda 640– 1280 € (kaks korda 10 000 – 20 000 krooni)

Kokku:
aastapalk ca 12 624 € (195 600 krooni)
kuupalk ca 1052 € (16 300 krooni)
* Arvutuste aluseks on Näitlejate Liidu ametlik miinimumtariifide nimekiri. Kõik summad on arvestatud brutos.